Juba 1226 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2024

Mittetulundusühing Keila Jahiselts asutati 15. jaanuaril 1996. aastal asutajaliikmete poolt. Jahimaa pindala on meil 21 870 ha.

Liikmete arv oli 31.detsembri 2024.a. seisuga 60, millest Niitvälja jahtkonnas oli 35 liiget ja Keila jahtkonnas 25 liiget. Jahiseltsis oli 2024. aastal: 2 jahimaja (mõlemal jahtkonnal üks), Niitvälja jahilaskepaik, 21 sõimsöödahoidlat, 17 metssigade söötmiskohta ja 28 soolakut. Maa jahindusliku kasutamise lepinguid on eraomanikega sõlmitud 155, kogupindalaga 3652,85 ha. Avalik-õiguslike juriidiliste isikutega on sõlmitud 4 lepingut, kogupindalaga 8296,76 ha. Kokku on Keila Jahiseltsil lepinguid sõlmitud 11949,61 ha ulatuses. Keila Jahiseltsi tegevuse eesmärgiks on arendada jahitegevust ning pakkuda oma liikmetele puhkevõimalusi jahimajandusliku tegevuse kaudu ning võimaldada tegeleda aktiivselt jahilaskmisega. Selleks korraldatakse seltskondlikke üritusi, täiendkoolitusi, organiseeritakse jahijärelevalvet ja looduskaitset, võetakse osa Eesti Jahimeeste Seltsi poolt korraldatavatest üritustest ning tegeletakse aktiivselt jahilaskmisega.

MTÜ tegevust korraldab juhatus. Juhatus on 6 liikmeline. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees.

Kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek. Oma tegevuses juhindub Keila Jahiselts EV põhiseadusest, jahiseadusest, jahieeskirjast, jahiseltsi põhikirjast, kodukorrast ja muudest EV seadustest. Jahiselts koosneb Niitvälja jahtkonnast ja Keila jahtkonnast. Selts töötab ühiskondlikel alustel, millel palgalised töötajad puuduvad. Juhatuse liikmetele liikmetasusid aastal 2024 tasutud ei ole. Aasta jooksul toimus üks üldkoosolek ja kaks juhatuse koosolekut.

Vabariiklikul tasandil korraldasime ühe võistluse, milleks oli „Niitvälja Karikas 2024“, kus osales 30 võistlejat . Jahiseltsi siseselt toimus võistlus „Jaani Karikas 2024”. Keila jahiselts korraldas Tarmo

Poksi eestvedamisel 26. ja 27. oktoobril esimest korda Eestis seisukoerte jahivõistluse CACT loodusliku põllulinnuga, sellel katsel nurmkanaga. Eestis ei ole kunagi korraldatud seisukoerte jahikatset võistlusena ega sellise tasemega. CACT-sertifikaat annab võimaluse Eesti kennelliidu tšempionitiitlite statuudi kohaselt anda jahikoerale tiitel Eesti jahikatse tšempion.

31.12.2024.a. seisuga oli jahiseltsil raha kokku 31 739 eurot, millest kassas 20 354 eurot ja arvelduskontol 11 385 eurot. Jahiseltsi põhivarad (soetusmaksumuses/jääkmaksumuses) olid 2024.

aasta lõpu seisuga 23 497 eurot / 8 269 eurot.

2024. aastal korraldati mitmeid ühisjahte- ja üritusi naaberjahiseltsidega.