Juba 571 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

MTÜ Haapsalu Muusikaühing asutati MTÜ Haapsalu Muusikateatri nime all 03. oktoobril 1997.

aastal. 18. novembril 2000. aasta üldkoosoleku otsusega muudeti ühingu nimi Haapsalu

Muusikaühinguks ja kuna nüüd on tegevuse peamiseks eesmärgiks on Üle-eestilise Noorte

Sümfooniaorkestri (lühend ÜENSO) tegevuse organiseerimine, võeti 04.11.2010 üldkoosoleku otsusel vastu uus põhikiri ja muudeti nimi ning uus nimi: Mittetulundusühing ÜENSO kanti registrisse 08.11.2010.a.

ÜENSO MTÜ peamiseks tegevusalaks on kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus.

ÜENSO tegeleb ÜENSO orkestri, osaliselt ka teiste orkestrite ja ansamblite kontserttegevuse organiseerimisega ja muu muusikalise tegevusega.

MTÜ ÜENSO 2023. aasta tegevus oli seotud ÜENSO orkestri kontserttegevuse ja orkestrilaagrite korraldamisega, ka koostööga Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu ja Euroopa Orkestrite Föderatsiooni jt., ka muude kontsertide ja sündmuste korraldamise ja rahvusvahelistel festivalidel - ja konverentsidel osalemisega, sh. ka Balti Noorteorkestrite konverentsi korraldamisega Viimsis novembrikuus ja

Eurochestries Föderatsiooni konverentsidega Horvaatias, Prantsusmaal jm.

ÜENSO orkestri tegvusse mahub tervelt 27 kontserti 20 erineva ja enamasti ulatusliku kontsertkavaga. Repertuaaris oli üle 230 teose, sh. suurvorme, esitati ka ooperi gala Ukraina solistide ja dirigendi juhatusel, tehti kontserttuur koostöös Eesti Kontserdiga kontserdimajades, esineti ETV telesaates, Argentiina jazzlaulja Karen Souza lugude plaadistusel, Eesti Segakooride Liidu Suvekoolis

Haapsalus, festivalidel Viljandi Suveooper, Sack von Sound, osaleti ka XIII noorte laulupeol ning esineti paljudel asutuste üritustel (Eesti Rahvuskultuuri Fondi aastagala, Arstide Päev, Westholmi

Gümnaasiumi 125. juubel jm.) ning aasta lõpus anti täismajale kontserdid Riia Arena´l Lätis. 14 kontserti olid Tallinnas, lisaks ka Viimsis, Haapsalus, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis, Kehras, Sakus,

Anijas ja väljaspool Eestit Riias. Palju kontserte olid koos tuntud solistide ja ansamblitega, sh. NOEP,

Marko Matvere, Ivo Linna, Tanel Padar, Liisi Koikson, Tõnu Naissoo, Sofia Rubina, Rita Ray, Uku

Suviste, Kaire Vilgats, Lembit Saarsalu, Arete Kerge, Mati Turi, Elena Brazhnyk, Sander Mölder, Mart

Sander, Lexsoul Dancemachine, Ukraina tippsolistidega. Kontsertkavades oli filmimuusikat, jazzi, klassikat, ooperimuusikat, muusikalinumbreid, rokk-muusika ja klubimuusika seadeid, eesti muusikat, aga ka mahukaid suurvorme: F. Schubert Sümfoonia nr. 5, L. Beethoven Missa C-duur, J. Haydn Missa

Brevis B-duur, kogu animafilmi „Frozen“ filmimuusika, tuntud ooperiavamänge jm. Kokku soleeris orkestri ees aasta jooksul ligi 40 solisti ja dirigeeris 13 dirigenti peadirigent J.-R. Kanguri kõrval ka teised külalisdirigendid Paul Mägi, Kaspar Mänd, Taavi Kull, Tõnno Piigli ja välisdirgendid Dominic

Alldis (UK) ja Igor Chernetskiy (Ukraina) jt.. Kontserte saatis väga suur publikumenu ja ovatsioonid ja osa kontsertide publik küündis mitme tuhandeni. Kokku oli kuulajaskond ligi 20 000 inimest, lisaks

ETV teleauditoorium.

Aasta esimene kontsert toimus 21. jaanuaril, kui Swissotelis WOW konverentsil esitati Briti dirigendi

Dominic Alldise juhatusel Schuberti 5. sümfoonia jm. 10. veebruaril esitati J.-R. Kanguri juhatusel

Tallinna Lillepaviljonis klubimuusika kava jm., solistideks NOEP, Sofia Rubina jt., 11. veebruaril esineti koos VHK keelpilliorkestri ja kooridega Westholmi Gümnaasiumi 125. juubeli pidulikul kontserdil

Estonia kontserdisaalis ning 23. veebruaril anti eesti muusika kavaga kontsert Kehra Gümnaasiumi aulas Anija valla korraldatud Vabariigi aastapäeva tähistamisel, solistiks oli Marko Matvere. 26.