EESTI ERAMETSALIIT MTÜ hetkeolukord
Juba 2317 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 64 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.
Tegevusaruanne 2023
2023. aastal koordineeris Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevusi juhatus, kuhu kuulusid Ants Erik (juhatuse esimees alates 01.05.2023) ja juhatuse liikmed Ando Eelmaa (oli juhatuse esimees kuni 30.04.2023), Harry Pütsepp, Atso Adson, Meelis Matkamäe, Kadri-Aija Viik, Aarne Volkov, Liina
Helstein ja Andres Olesk.
Juhatus kogunes aruandeperioodi vältel 11 korda. Lisaks juhatusele ning tegevpersonalile on koosolekutele soovi korral kaasatud Eesti Erametsaliidu liikmete esindajaid ja külalisi. Osa juhatuse koosolekutest toimusid hübriid- või veebikoosolekutena MS Teams keskkonnas. Lisaks toimus üks juhatuse koosolek kirjalikus vormis.
Juhatus lähtus oma tegevuses 2022. aastal koostatud tegevusstrateegiast, millega on määratletud peamised tegevussuunad ja arenguprioriteedid aastateks 2022-2025.
2023. aastal jätkas Eesti Erametsaliit osalemist enamikes metsapoliitilistes protsessides erametsaomanike huvide esindajana. EEML kaitses, esindas ja propageeris oma liikmesorganisatsioonide ja liikmesorganisatsioonide liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul ja tulutooval majandamisel. Muuhulgas osaleti seadusloomes läbi ettepanekute tegemise õigusaktidesse, avaliku arvamuse kujundamisel läbi kommunikatsiooni ning ürituste korraldamise. Olulisemate tegevustena osales EEML Metsanduse arengukava 2021-2030, metsaseaduse ning riigilõivuseaduse, looduskaitseseaduse ning kliimaseaduse aruteludel.
2023. a realiseerus osaliselt üks varem seatud eesmärke - kompensatsioonimäärade ajakohastamine.
Nimelt rakendus 2023. aastast sihtkaitsevööndi hüvitise tõus 134 euroni hektari kohta. Lisaks hakati kompenseerima ka Natura metsaelupaikadele 2022. aasta alguses seatud majandamise piiranguid.
EEML jätkab tööd hüvitiste õiglase ja kohese rakendamise eest, kuna hüvitise tagasihoidlik tõus ei tähenda, et erametsade kasutamise piiramisel rakendatavaid kompensatsioone saaks nimetada õiglasteks.
Olulisemad teemad ja tulemused 2023. aastast: ➢ Rangete looduskaitseliste piirangutega metsamaa riigile müümisel rakendus uus, senisest õiglasem hindamismetoodika; ➢ Rangete looduskaitseliste piirangute iga-aastase hüvitise kasv; ➢ Metsateatise riigilõivuga maksustamisel õnnestus ära hoida riigilõivu kehtestamine hooldus-, valik-, trassi- ja kujunudusraietest ning metsakahjustustest teavitamisel. Metsateatise kehtivusaega pikendati kahe aasta peale; ➢ Korraldati erainitsiatiivist lähtuvat loodushoiu propageerimiseks korraldatud teemakohane konverents ning jätkatakse Loodushoiu Fondi tegevuse toetamisega; ➢ Kaasati täiendavalt vahendeid metsaomanike huvide kaitseks kohtumenetluste kaudu (käivitatud/finantseeritud on 5 õigusvaidlust); ➢ Kevad-suviste raiete täielik keelustamine on ära hoitud; ➢ Elektriliinide trassilaienduste/hooldamiste problemaatika on tõstatud Elektrilevi juhtkonnas; ➢ Kasutusest väljalangenud põllumaa ja muu maa kasutamine puuistandike kui eraldi
Kommentaarid (0)