Juba 552 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 30 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2023

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO reg nr 80040290 2023. aasta põhitegevuse aruanne

TALO korraldab oma tegevust vastavalt mittetulundusühingutele ja ametiühingutele kehtestatud õigusregulatsiooni kohaselt. Konkreetse tegevuse aluseks on põhikiri, üldkogu otsused ja hinnangud, juhatuse praktiline rakendatus liikmete huvide ja nõudmiste kaitseks, eelkõige töö- ja sotsiaalvaldkonnas.

TALO juhatus on seitsme liikmeline, kes esindavad TALO liikmeskonda kuuluvaid sektorite ametiühinguid. Koostööd tehakse ka autonoomsete, nn vabaliikmetega, kes juriidiliselt ei ole keskliiduga liitunud, kuid oma tegevuse profiililt on seotud TALO suundumustega. Mitmed koostööpartnerid on kutse- ja ametiliidud, nende puutumus ametiühingulise tegevusega on kaudne, kuid ühidkonnas tervikuna aktsepeeritud.

Juhatuse istungid ja lahendust vajavate teemade arutelud toimusid regulaarselt nii kontaktüritustena kui veebisuhtlusena.

TALO tegutseb ühiskonna sidususe loomise nimel eelkõige sotsiaaalvaldkonna, sosiaaldialoogi, kollektiivsete töösuhete ning kodanikuühiskonna teemavaldkondades.

Eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd valitsuse, riigikogu, poliitiliste ühendustega – osalemiseks poliitikate kujundamisel, arengukavade koostamisel, nende rakendamisel ja täitmise kontrollil.

Oluline on ka osalemine seadusloomes nii kehtivate õigusaktide täiendamise, aga eriti uute normatiivdokumentide kujundamise protsessis.

Selles valdkonnas on oluline jälgida ja järgida EU vastavate institutsioonide tegevust, kohandamaks globaalse avatud kodanikuühiskonna arengu seaduspärasusi siseriikliku regulatsiooniga.

Tulemustele aitab kaasa koostöö ETUC, NFS/BASTUN, ESMK, OECD, ILO, Eurocadres, Eurofound jt rahvusvaheliste institutsioonidega.

Oluliseks saab hinnata kontakte põhjamaade, aga samuti baltikumi riikide ametiühingute kolleegidega. Põhilisteks teemadeks on kujunenud uute, a-tüüpiliste töösuhete regulatsiooni vajadusega seotud valdkonnad.

Muutused tööturul mõjutavad ka ametiühingute organiseerumisvõimalusi ja kollektiivsete töösuhete sisu ning liikmete ja kogu töötajaskonna õiguskaitse rakendamist uutes tingimustes.

Positiivselt saab hinnata valitsuse ja riigikogu tegevust sotsiaaldialoogis - informeerimise, konsulteerimise, õigeaegse ja piisava kaasamise - korraldamisel. Samas on ka juhtumeid, kus nö praktilise kogemuse üldistused ja ühiskonna ootused ei jõua seadusruumi, vaid asenduvad mõne poliitilise erakonna tahtega.

Olulisemaks ametiühingutööks on kollektiivsete töösuhete korraldamine. Selle valdkonna tulemuslikkuseks tuleb enamat sidet luua ja hoida tööandjatega, arendamaks vastastikust usaldusväärsust ja ühisnimetajate leidmist. Sellise toimimise korral on võimalik optimeerida ressursse – finats, inim, toorainete, töövahendite, etc valdkonnas. Efektiiivse tegevusega loodav lisaväärtus võimaldab ka tagada õiglase, motiveeriva töötasustamise. Kindlasti on hea koostöö tulemusel võimalik lühendada kas päevast tööaega või koguni püüda lühendada töönädalat. On mõistetav, et mitte igas sektoris ja mitte igat tööd ei saa üle viia uuele tööaja režiimile. Sama teema on seotud ka kaugtööga ning töö- ja puhkeaja reguleerimisega.

Kollektiivsete töösuhete osas tuleb järgida ka Euroopa Liidu soovitusi – sõltumata töösuhte juriidilisest vormist, peab kõigil olema õigus olla kaetud üldlepingute tagatistega.

Uued töösuhted eeldavad ka muutusi tööohutuse ja töötervishoiu korraldamises. Milline on tööandja ja milline töötaja vastutusmäär – need teemad vajavad pidevat tähelepanu ja kaasajastamist. Töökorralduslike muutuste raames on üha suurem ka sellega kaasnev vaimse pinge kasv. Ametiühingute kohustus on need teemad sisendada kollektiivlepingutesse, tagamaks parima töökultuuri.

TALO keskliiduna on pidanud alates 1991. aastast oma liikmesliitude esindajana üleriigilisi töötasu alammäära ja sotsiaalsete garantiide läbirääkimisi. Kui algselt oli põhiteemaks kõrgharidusega töötajate alammäär siis edasiste läbirääkimiste käigus laienes taotluste sfäär kõigi töötajate õiglase ja motiveeriva töötasu kasvikule. Olulise täiendusena tuleb nimetada nn kõrgharidusega võrdsustatud töötajate kaasamist läbirääkimistesse. Vastav definitsioon on kooskõlastatud kõigi läbirääkimistel osalejate poolt. Läbirääkimiste saavutuseks on ka treenerite ning koori- ja tantsujuhtide töö tasustamiseks osalise katte saamine riigi eelarvest. Lahendamist ootab huvihariduse pedagoogide töötasu võrdsustamine põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasuga.

Töötasu teema osas on jätkuvalt probleemiks erinevus riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalluvuses olevate asutuste töötajate töötasu liiga suur diferents. Omavalitsuste tulubaasid on erinevad ning mittepiisavad tagamaks riigi tasandiga võrdseid väljamakseid. Sellega kaasneb ka