EESTI KERGEJÕUSTIKUVETERANIDE ASSOTSIATSIOON MTÜ

Ärimeedia ja uudisvoog
?
Juba 343 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 18 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puud

EESTI KERGEJÕUSTIKUVETERANIDE ASSOTSIATSIOON MTÜ hetkeolukord

Juba 343 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 18 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

EESTI KERGEJÕUSTIKUVETERANIDE ASSOTSIATSIOONI 2023.A.TEGEVUSARUANNE.

1. EKVA on Eesti esindusorganisatsioon WMA-s ja EMA-s (vastavalt maailma ja Euroopa seeniorkergejõustiku juhtivad organisatsioonid). EKVA liikmeksolemine on tarvilik tingimus tiitlivõistlustest osavõtuks. Lähtuvalt esindusorganisatsioonist oleme säilitamas tetavat soliidsust oma tegevuses ja tegevuse kajastamises. Suurema osa EKVA tuntusest toovad meie sportlaste poolt rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt võidetud medalid. Samas medalite suur arv teeb meile karuteene, sest 30 medali võitmine ei ole uudistekünnist ületav info. Eesti sportlased võitsid tiitlivõistlustelt 21 kulda, 11 hõbedat ja 12 pronksmedalit. Iga medalivõit on kindlasti saavutus, kuid eriti oleme uhked meie kuldmedalivõitjate üle – olgu and ka siin märgitud. Omaette klassist on Juhan

Tennasilm, tema võitis 3 MM-i ja 2 EM-i kulda hüpetes. MM-I kuldmedali võitsid samuti Martti Merila, Olle-Marek Kaljuvee, Henn Pärn ja Lev

Lubenskiy. EM-il võitsid lisaks Juhan Tennasilmale kaks kuldmedalit Indrek

Teras ja Indrek Tobreluts. Kui Ahti Põderi ja Margus Kirti kuldasid võis juba varasemate tulemuste põhjal oodata, siis Ivar Raigi, Danel Tauri ja eriti Liliana

Torni kullavõidud olid meeldivad üllatused. Eriti Liliana võit, sest kesk-ja pikamaajooksu tase maailmas , ka Euroopas on väga kõrge. Eelnevatele lisaks võitis noor veteran Roman Fosti maailmameistri tiitli 50 km maanteejooksus.

Meie sportlased osalesid ka Soomes Tamperes toimunud Euroopa mängudel, kuid nende populaarsus on veel väiksem ja osakaal meie parimate selgitamisel madalama prioriteediga.

2. Juhatuse tegevus. 2023.a.alustas juhatus 10-liikmelisena. Olime eelmisel koosolekul küll Jürgen Lambi vabastanud juhatuse liikmest tema tungival palvel, siiski juriidiline poole vormistamise venis, sest meil polnud allkirjadega üldkoosoleku protokolli. Eelmisest juhatusest tuli uude juhatusse 4 inimest, kelledest Harri Reidma lahkus meie hulgast, lisaks lahkusid juhatusest Maie

Tamm ja Leili Kaas. 2012.a. alustanud juhatuse liikmetest on alles jäänud Tiia

Eeskivi, Taavi Valdlo, Aivar Hommik ja mina, Lembit Talpsepp presidendina.

Kuna juhatuse tegevus ja ülesanded on oluliselt laienenud, siis olen püüdnud ülesandeid ka laiali jagada. Tiia Eeskivi tegeleb koos Taavi Valdloga sekretäritööga ja ainsana arvetega. Taavi jälgib liikmete nimekirju, e-maili aadresse, Spordiregistrit. Aivar statistikaga, kõik võistluste korraldamisega.

Mina juhin EKVA-t juhatuse koosolekute vahelisel ajal, võtan osa ESL juhatuse tööst, suuremate võistluste organiseerimisest ja vastavatest koosolekutest.

Samuti suhtlen EKJL-ga, rahvusvaheliste organisatsioonidega ka

Kultuuriministeeriumiga, viimasega tulemusteta. Teen erinevaid toetustaotlusi nii EKVA-le kui ka EKVA liikmetele. Juhatuse koosolekuid on aasta jooksul toimunud 5, protokollid ja arutatud teemad on leitavad meie kodulehel.

Tähtsaim tegevusvaldkond on olnud võistluste korraldamine.

3. Võistlused – 2023.aasta olulisemaks ja raskemaks võistluseks oli Baltimaade lahtised meistrivõistlused Tallinnas Kadrioru staadionil. Juba mõte korraldada võistlused Eesti esindustaadionil oli ambitsioonikas. Mõte teha meie meistrivõistlused Kadriorus on olnud motets juba pikemat aega. EKJL informatsiooni kohaselt maksavad nende meistrivõistlused Kadriorus umbes 30 tuh eurot, mis ei olnud julgustav. Asusime koguma rahalisi reserve , et pidada

Baltimaade meistrivõistlused just Kadriorus. Küsisin Läti ja Leedu kolleegidelt, kus and tahaksid Baltimaade meistrivõistlusi Eestis pidada, siis eelistus oli

Tallinn, Pärnu jt kohtade ees. Ja seda vaatamata eeldatavatele kuludele.

Kadriorus staadioni kasutamine on keeruline. Toon sellise näite. Umbes 5 päeva enne planeeritud võistluse algust sain informatsiooni peakohtuniku kaudu, et staadioni direktor on teatanud, et võistlust ei toimu, kuna lepingut pole sõlmitud.

Panin siis murutraktori seisma ja kihutasin kohale. Võistlusoli staadioni kalenderplaanid ja isegi linna toetus välja makstud. Kohapeal selgus, et lepingut polegi vaja, kuid direktor polnud üles leidnud staadioni broneeringu dokumenti.

Täpsemalt informatsiooni just Baltimaade meistrivõistluste kohta rahalisest

Kommentaarid (0)


Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Dropdown

kõik artiklid

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.