Juba 5438 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 107 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,8 punktiga ja kommenteeritud 9 korda.

Tegevusaruanne 2024

Tegevusaruanne on koostatud perioodi 1.01.2024 – 31.12.2024 kohta.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on mittetulundusühing. Erakonna liikmete arv aruandlusperioodi lõpus oli 4679 liiget ja 264 toetajaliiget. Erakonda astus aruandeperioodil 106 liiget, 7 toetajaliiget ja lahkus 132 liiget. Erakonna liikmete saldot mõjutab ka teine oluline faktor – möödunud, 2024.

aastal lahkus elavate seast 82 erakonna liiget. Erakonna jaoks on väljakutseks liikmeskonna pikaajaline jätkusuutlikkus, mistõttu tuleb enam rõhku panna uute liikmete värbamisele.

Aruandeaasta alguses jätkas XV Riigikogu koosseisus erakonna üheksaliikmeline esindus. Aruandeaasta jooksul on erakonnaga liitunud veel viis Riigikogu saadikut, kes töötavad koos sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga. Sellest tulenevalt kasvasime suuruselt teiseks saadikurühmaks

Toompeal. Fraktsiooni juhtisid esimehena Jevgeni Ossinovski, aprillist edasi Priit Lomp, ning aseesimehena Helmen Kütt.

Riigikogus olid aruandeaastal sotsiaaldemokraatide juhtida kolm komisjoni: kultuurikomisjoni juhtis Heljo Pikhof, majanduskomisjoni Priit Lomp ja

Jaak Aab ning õiguskomisjoni Eduard Odinets ja Andre Hanimägi.

Koos Eesti Reformierakonna ja erakonnaga Eesti 200 moodustatud valitsusdelegatsiooni koosseisus töötasid siseminister Lauri Läänemets, terviseminister Riina Sikkut ja regionaalminister Madis Kallas. Aprillis asus regionaal- ja põllumajandusministri ametisse Piret Hartman ning juulis alustas taristuministrina Vladimir Svet. Jätkasime valitsuskoalitsiooni liikmena oma maailmavaateliste seisukohtade elluviimist.

Sotsiaaldemokraadid on hoidnud ja tugevdanud oma positsiooni Eesti poliitilisel maastikul paremerakondade peamise tasakaalustajana.

Aruandeaastal saavutas erakond ajaloolise positsiooni, mil aprilli keskpaigast juhtisid sotsiaaldemokraadid ka pealinna – Tallinna linnapeaks valiti Jevgeni Ossinovski ja volikogu juhtis Maris Sild. Lisaks oli sotsiaaldemokraatidel linnavalitsuses kaks abilinnapea kohta – linnaplaneerimise valdkonnas Madle Lippus ning spordi ja kultuuri valdkonna abilinnapea Kaarel Oja. Aruandeaasta algul oli sotsiaaldemokraatidel ka kolmas abilinnapea koht: ettevõtluse abilinnapea Joosep Vimm. Linnaosavalitsustes on sotsiaaldemokraatide juhtida Nõmme – Karmo Kuri ja Lasnamäe – Julianna Jurtšenko eestvedamisel.

Teised Eesti omavalitsused, mis olid aruandeaastal sotsiaaldemokraatide juhtimisel, on linnadest Narva, Kohtla-Järve, Võru, Viljandi ning valdadest Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Kadrina, Rakvere, Toila, Tartu, Kastre ja Setomaa.

Lisaks olime koalitsioonis Tartu linnas ning valdadest Jõgeval, Viimsis, Jõelähtmes, Sillamäel, Väike-Maarjas, Saardes ja Võrus.

Erakonnal on 21-liikmeline juhatus – lisaks esimehele, aseesimeestele ja peasekretärile veel 15 juhatuse liiget. Aruandeperioodil toimus 26 juhatuse koosolekut. Lisaks on toimunud viis volikogu koosolekut. Üldkoosolekul märtsikuus valiti erakonnale korraliselt uus juhtkond eesotsas esimees Lauri Läänemetsaga.

Aruandeperioodil toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Taas osutusid valituks Marina Kaljurand ja Sven Mikser. Erakondade paremusjärjestuselt teise tulemuse tõi meile ülekaalukalt tugevaim kandidaatide nimekiri, seda enam, et kampaania eelarve oli põhikonkurentidest kordades väiksem, ulatudes kogukuludes u 200 000 euroni.

Erakonna majandus- ja finantsolukorrale avaldasid aruandeaastal jätkuvalt mõju ülemöödunud aastal toimunud Riigikogu valimised – erakond tasus jõudsalt krediidiasutusest LHV 2023. aastal võetud laenu, mille kogusumma oli 450 000 eurot, laenu viimane makse on veebruaris 2025.

Teisalt mõjutasid ka toimunud Euroopa Parlamendi valimised, mille kampaaniale kulutas erakond ligikaudu 200 000 eurot. Ka järgmistel valimistel plaanib erakond valimiste kulude katteks laenu võtta.

Aruandeperioodi tegevusi mõjutas, sh täiendavate annetuste alalaekumise tõi kaasa ka peasekretäri töökohustustest eemal viibimine aasta viimases kvartalis, mis avaldas mõju 2025. eelarveaasta algusele. Erakonnal jäid üles kohustused ligikaudu summas 62 400, millest arvestuslikud maksuvõlad olid 3312 eurot.

Erakonna aruandeaasta tulem oli positiivne. Netovara oli negatiivne nii aasta alguses kui lõpus, kuid puudujääk kahanes aasta lõpuks 103 988 euroni ja jätkab kahanemist ka 2025. aastal.

31.05.2025 seisuga on netovara positiivne.

Tulevasel perioodil 19. oktoobril 2025. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised – eduka valimistulemuse nimel on erakond juba tööd alustanud.

Reili Rand

Sotsiaaldemokraatide peasekretär aastal 2024