EESTI PANGALIIT MTÜ

Ärimeedia ja uudisvoog
?
EESTI PANGALIIT MTÜ kiitis heaks ühtsed rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed ja esitas parlamendierakondadele ettepanekud rahapesu tõhusamaks tõkestamiseks.
EES

EESTI PANGALIIT MTÜ kiitis heaks ühtsed rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed

EESTI PANGALIIT MTÜ kiitis heaks ühtsed rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed ja esitas parlamendierakondadele ettepanekud rahapesu tõhusamaks tõkestamiseks.
EESTI PANGALIIT MTÜ juhatus kiitis 19. märtsil heaks sektori ühised rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed, mille eesmärk on kindlustada piisavalt tugevate ja tõhusate kontrollimehhanismide kasutamine rahapesu tõkestamiseks. Samuti esitas EESTI PANGALIIT MTÜ uude parlamenti pääsenud erakondadele oma ettepanekud, kuidas tõhustada rahapesu vastast võitlust seadusandluse abiga.
„Mitteresidentide teenindamine ning raha liikumine ida suunast Eesti, teiste naabruskonnas asuvate riikide ja ka muude Euroopa Liidu riikide suunas on olnud osa taasiseseisvumisaja pangandusest. Teeme täna ja tegime ka varem kehtinud reeglite kohaselt oma parima, et Eesti panganduse infrastruktuuri ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Kahjuks tuleb tunnistada, et toonane parim ja toonased reeglid ei olnud tänaste reeglite ja arusaamade alusel tagasi vaadates alati piisavad,“ rääkis EESTI PANGALIIT MTÜ juhatuse esimees Erki Kilu. „Mitteresidentide teenindamises toimus selge muutus Eesti pankades neli aastat tagasi, kui hakati teadvustama selles valdkonnas olevaid riske. Sellest ajast alates on Eesti pangad teinud mitmeid jõupingutusi, et idasuunaline ja potentsiaalselt kõrgema riskiga ärimaht kahaneks. Venemaa pankadest Eestisse sooritatud maksete käive ja Venemaa klientidele kuuluvate hoiuste maht Eesti pankades on viimase nelja aastaga kahanenud neli korda. Nõustume Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri väljaöelduga, et viimastel aastatel inspektsiooni ja pankade koostöös tehtu on viinud rahapesu vastase võitluse Eestis uuele tasemele.“ “Täna heaks kiidetud rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmetega astume järgmise sammu. Kui seni on pangad lähtunud rahapesu tõkestamise süsteemide loomisel seadustest, regulatsioonidest ja sisemisest töökorraldusest, siis nüüd leppisime omavahel kokku standardis, mis on täpsem kui seaduse nõuded. Tegu on meie liikmespankade jaoks kohustusliku juhisega, nii-öelda minimaalse tasemega, millele Eestis tegutsevad pangad peavad igal juhul vastama,” selgitas Erki Kilu hoolsusmeetmete mõtet. Üldiste põhimõtetena lepiti kokku, et pangad peavad kasutama tugevdatud hoolsusmeetmeid nii ärisuhete loomisel kui ka ärisuhete ajal tavapärasest kõrgema riskiga klientide puhul, kelleks on lisaks mitteresidentidele ka mitmete uuenduslike toodete ja teenuste pakkujad, riikliku taustaga isikud ning privaatpanganduse kliendid. Pankadel tuleb hoiduda ärisuhetest äriühingutega, millel puudub reaalne majandustegevus ja mitteresidentide puhul on oluline pöörata tähelepanu nende seosele Eestiga. Samuti sätestavad hoolsusmeetmed suurema koostöö pankade vahel vilepuhumise võimaluse laiemaks teadvustamiseks töötajatele, inimeste koolitamiseks ja kliendiga seotud informatsiooni jagamiseks kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta. Pangaliit esitas parlamenti pääsenud erakondadele ka järgnevad ettepanekud, mis võiksid sektori hinnangul leida kajastust koalitsioonileppes:
  • Pööratud tõendamiskohustuse jõustamine. Pangaliit toetab pööratud tõendamiskohustuse sisseviimist Eesti seadusandlusse ja selle alusel vara konfiskeerimise rakendamist juhtudel, kui on tõendatud varjamistegevus ja raha seaduslik päritolu ei ole nähtav.
  • Riiklike registrite edendamine. Pangaliidu hinnangul on vajalik nii erinevate registrite kvaliteedi tõstmine (nt äriregistri juures asuva tegelike kasusaajate info) kui ka registrite ümberkujundamine (nt majandushuvide deklaratsioonide registri täiendamine). See on vajalik, et pangad saaksid tänasest kergemini kätte võimalikult palju klientide tausta ja tegevuse kontrollimiseks vajalikku infot.
  • Riigiasutuste ja pankade vahelise teabevahetuse parandamine. Pangaliit toetab initsiatiive, mis võimaldavad vahetada pankade ja järelevalveasutuste vahel kliente puudutavat teavet ning hoiatusi konkreetsete rahapesu kahtlusega juhtumite ja trendide kohta.
Lisaks konkreetsetele Eesti seadusandlust puudutavatele ettepanekutele rõhutab EESTI PANGALIIT MTÜ Euroopa-ülese koostöö olulisust rahapesu tõkestamisel, kuna tegu on piiride ülese globaalse kuriteoliigiga, mida on sisuliselt võimatu ohjata ainult siseriiklike meetmetega. EESTI PANGALIIT MTÜ on 1992. aastast tegutsev Eesti pankade esindusorganisatsioon. EESTI PANGALIIT MTÜ 12 liikmespanka annavad tööd 5 000 inimesele, teenindavad 2,2 miljonit klienti ja omavad 25 miljardit eurot varasid, millest 19 miljardit eurot on laenud Eesti majandusse. EESTI PANGALIIT MTÜ peamised eesmärgid on Eesti panganduse arendamine ja liikmespankade ühiste tegevuste koordineerimine. EESTI PANGALIIT MTÜ on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.

Kommentaarid (0)


Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Dropdown

kõik artiklid

EESTI PANGALIIT MTÜ tegevusaruanne 2023

2023.aastal tegutses MTÜ Eesti Pangaliit vastavalt 22.novembril 2022.aastal MTÜ Eesti Pangaliit juhatuse poolt kinnitatud eelarvele ja 20.septembril 2022.aastal
ssb.ee
2023.aastal tegutses MTÜ Eesti Pangaliit vastavalt 22.novembril 2022.aastal MTÜ Eesti Pangaliit juhatuse poolt kinnitatud eelarvele ja 20.septembril 2022.aastal kinnitatud Pangaliidu strateegilistele eesmärkidele 2022 – 2024. Eesti Pangaliit tegutseb mittetulundusühingu vormis erialaorganistasioonina. Pangaliidu liikmeteks on Eestis tegutsevad krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalid. 2023.aasta oli pangandussektorile valdavalt edukas, kasvasid nii laenu kui hoiuste portfellid. Euroopa Keskpanga rahapoliitika omas positiivset mõju pankade kasumlikkusele,

EESTI PANGALIIT MTÜ: eelmisele aasta märksõna oli rahapesu

Sel nädalal toimus  EESTI PANGALIIT MTÜ  korraldatud pangajuhtide aruteludebatt, millel arutlesid viie panga juhid 2018. aasta panganduse trendide üle ja andsid
ssb.ee
Sel nädalal toimus EESTI PANGALIIT MTÜ korraldatud pangajuhtide aruteludebatt, millel arutlesid viie panga juhid 2018. aasta panganduse trendide üle ja andsid hinnangu, missuguseks kujuneb aasta 2019. 2018. aasta märksõnana võib Eesti panganduses kindlasti nimetada rahapesuskandaali Aruteludebatil osalesid Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu   LHV PANK AS -ist, Robert Kitt   SWEDBANK AS -ist, Allan Parik   SEB PANK AS -ist, Gunnar Toomemets   LUMINOR BANK AS -ist ja Margus Rink   COOP PANK AS -ist. „2018. oli hea aasta nii pangandusele kui ka Eesti majandusele tervikuna:

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.