Juba 1063 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 11 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

TEGEVUSARUANNE 2023

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) on vabatahtlik mittetulundusühing, mis ühendab Eesti Vabariigi lamba- ja kitsekasvatuse arendamisest huvitatud isikuid ja nende ühendusi. 2023. aastal jätkas liit oma põhikirjaliste tegevustega, milleks on lamba- ja kitsekasvatuse arendamine Eestis, tõuaretuse koordineerimine, jõudluskontrolliandmete kogumine ja tõuraamatute pidamine. Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit omab 2023. aasta 31. detsembri seisuga tegevusluba eesti valgepealise, eesti tumedapealise, dorperi, tekseli, lleyni, eesti maatõugu, sinise tekseli, dorseti, gotlandi ja kihnu maalamba lambatõugude tõuraamatute pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks. Seejuures üks aretusprogramm – gotlandi lambatõu tõuraamatu pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks – tunnustati 2023. aastal.

Liikmeskond 01.01.2023 seisuga oli Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidul liikmeid 210, 31.12.2023 seisuga 197. Liikmete andmete korrastamisega selgus, et mitmed liikmed on tegevuse lõpetanud ja avaldasid soovi välja astumiseks. Liikmed, kes ei olnud kolm aastat arveid tasunud ning kellega ei saadud kontakti, arvati liikmeskonnast välja.

Liikmemaksudest ja muudest mittesihtotstarbelistest tasudest tekkis 2023. aastal liidule tulu 8762,40€. Liikmemaks oli 2023. aastal sarnaselt 2022. aastale 40€+0,10€ iga üle ühe aasta vanuse lamba või kitse pealt (PRIA registri 01.01.2023 andmete alusel). Lamba- ja kitsekasvatusega vahetult mittetegelevate juriidiliste isikute liikmemaks oli 100€. Tegeleti liikmete võlgnevustega, mille tulemusena tühistati erinevate põhjuste tõttu arveid 3348,50 euro väärtuses.

Liikmetele korraldati sügisseminar, kus tähistati ka ELKL 95. juubeliaastat.

Töötajad 2023 korraldas liidu tööd seitsmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad: Urmas Aava (juhatuse esimees), Katti Muru, Ell Sellis, Kadri Tali, Priidu

Veersalu (juhatuse aseesimees), Marge Salumäe ja Kusti Aavik. Juhatuse esimehe töö on üldkoosoleku otsusega tasustatud juhatuse esimehe tasuga. Liidu administratiivset tööd korraldas tegevjuht Vallo Seera kuni märtsini ja alates 17.aprill asus tegevjuhina tööle Mirjam

Pikkmets. Aretusalase töö eest vastutas Mirjam Pikkmets. Aprillikuuni töötas tõuraamatu sekretärina Maarja Tuimann. Pässu administreerimine jäi tegevjuhi vastutusalasse. Alates novembrist astus tööle töövõtulepingu alusel Helena-Krõõt Haidak. Loomade hindamine ja aretusalane nõustamine osteti teenusena sisse Katrin Tähepõllult (ettevõttelt Lammas ja Kits OÜ) ning kihnu maalammaste osas Urve Loit (Vivanta OÜ) . Pässu ja kodulehe haldamise ja arendamise töö osteti sisse Still Waters OÜ-lt.

Aretusalane töö

Aretusalase tööga või selle koordineerimisega on seotud kõik palgatöötajad ja kõik juhatuse liikmed. Jõudluskontrollis olevate tunnustatud aretusprogrammide loomade arv oli 2023. aasta 1.detsembri seisuga 4978 lammast, neist 241 Eesti tumedapealised (ET), 1463 Eesti valgepealised (EV), 1195 dorperi tõugu (DRP) , 796 lleyni tõugu (LYN) , 292 tekseli tõugu ( TEX), 40 dorseti tõugu (DOR), 322 eesti maatõugu lammast (EML), 487 kihnu maalammast (KML) ja 142 sinise tekseli tõugu (BTX). 2023. aastal lisandunud gotlandi tõugu lammaste (GOT) aretusprogrammiga oli 1. detsembriks 2023 liitunud 441 lammast. Lammaste kinnitatud aretusprogrammide nõuetele vastavat jõudluskontrolli tehti 2023. aasta lõpus 66 karjas. Aretustöö käigus korraldas liit jõudluskontrolliandmete kogumist, korrastamist, sisestamist, kontrollimist ja töötlemist, maedi-visna seiret, lammaste hindamist farmis ning farmide ülevaatust. Jõudluskontrollikarjade maedi-visna staatuste info on nähtav kodulehel. Liit on vahendanud infot tunnustatud jõudluskontrollis olevate lammaste ostmise ja müümise võimaluste kohta. Aretustööks vajalike andmete kogumiseks ja säilitamiseks kasutati elektroonilist andmebaasi Pässu 2.0.

Riigieelarvest eraldati 2023. a aretustoetusena 122 950,95 eurot, mida kasutati lammaste aretustöö korraldamiseks (jõudlusandmete kogumiseks ja töötlemiseks, geneetilise väärtuse hindamiseks, tõuraamatu pidamiseks, aretuse andmebaasi arendusteks, aretustööks vajaliku inventari soetamiseks jms). Aretustoetus koosnes kahest osast, jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamiseks eraldati 64 511,80 eurot ja tõuraamatu pidamiseks 58 439,15 eurot.

Koostöös aretajatega alustati Kihnu maalamba aretusprogrammi uuendamisega.

Projektid

Loomade heaolukoolitused toimusid koostöös Maaelu Teadmuskeskusega. Kahel koolituspäeval osales 56 inimest.

Koostöös Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojaga (EPKK) korraldati kunstliku viljastamise koolitused, mida viis läbi hinnatud veterinaar

Antonio Spezzigu Itaaliast. Kaks päeva veebieskkonnas ja kolm praktilist päeva Viinamärdi ja Andri-Peedo taludes.

Koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga korraldati lambakasvatajatele kaks õppereisi: Eesti ja Läti mahetaludesse ning Rootsi ja

Norra mahetaludesse.