Juba 2064 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 228 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 3 korda.

Tegevusaruanne 2024

2024. aastal lisanandus üks liige, 2024. aasta lõpu seisuga oli EJL-il 42 tegevliiget. Otsustati muuta

EJL-i liikmemaksu miinimumi alates 2025 aastast 300€-le ja võistluslitsentsi tasu 30€-le.

EJL kuulub ka ise mitmetesse organisatsioonidesse - World Sailing, EUROSAF, Nordic Sailing

Federation, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Spordiveteranide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti

Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste.

EJL-i juhatus on töötanud regulaarselt ning 2024. aastal peeti 12 koosolekut. 12.11.2024 toimunud

Liidupäeval valiti uus seitsme liikmeline juhatus.

EJL-i büroo oli aasta lõpu seisuga 1 töötajaga.

EJL-i juures tegutsevad alalised komisjonid: Avamere komisjon, Tehniline komisjon, Treenerite komisjon, Saavutusspordi komisjon, Võistlusametnike komisjon, aasta lõpus lisandus Eetika komisjon.

Komisjonide rolliks on arutada spetsialistide tasemel oma valdkonna teemasid ning esitada juhatusele ettepanekuid.

Võistlusametnike komisjon ning Treenerite kutsekomisjon tegelevad võistlusametnike ja treenerite koolituse ning atesteerimisega. Talvel ja kevadel toimusid võistlusametnike erinevate kategooriate koolitused ning EKR 3, EKR 4 ja EKR 5 taseme purjetamistreenerite erialakoolitused. Kehtivaid võistlusametniku litsentse oli Eestis 2024. aasta lõpu seisuga kõigis kategooriates kokku 75 (sealhulgas osadel ametnikel on mitme kategooria litsents) ning atesteeritud purjetamistreenereid 57.

Üheksandat aastat jätkus suvel pop-up merekooli Meresõber projekt, mis külastas Viinistu sadamat,

Purtse sadamat, Kihnut, Kõiguste sadamat, Türi tehisjärve, Viljandi järve, Neeme sadamat ja Topu sadamat. Projekti vedas Pille Tamm. Meresõbra merekoolis on erinevaid veespordivahendeid (purjekas, kajak, SUP-laud ja lohe) proovimas ning mereohutuse põhialuseid omandamas käinud üheksa aastaga kokku ligi 3400 noort ja täiskasvanut. Samuti on käidud purjetamist tutvustamas mitmetes üldhariduskoolides. Töötame selle nimel, et Meresõbra tegevus muutuks aastaringseks.

Parapurjetamise projekti raames toimusid maist septembri keskpaigani regulaarsed parapurjetamise treeningud Kalevi Jahtklubis. Hansa 303 klass võistles kutsutud klassina ühel Garmin Purjetamise

Eesti Meistrivõistluste sarja etapil. Parapurjetamise demoüritused leidsid aset Tallinnas

Lennusadamas ja Kalevi Jahtklubis ning neil osales 100 inimest. Parapurjetamise tegevusi rahastasid

Eesti Paralümpiakomitee, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Parapurjetamise projekti vedas Külli Haav.

Garmin Purjetamise Võistlussari sai viidud edukalt läbi täies mahus. Sari hõlmas 11 regatti ja 17 klassi. Kõigis klassides kokku osales sarjas 519 purjetajat 4 riigist. Regatid toimusid Tallinnas, Pärnus,

Roomassaares, Kärdlas, Haras ja Lohusalus.

EJL Avamerepurjetamise Eesti karikasarjas osales hooaja vältel ORC arvestuses kahes grupis kokku 94 jahti ning Folkbootide klassis 19 jahti. Juulikuus toimus traditsiooniline avamerepurjetamise suursündmus 66. Muhu Väina regatt ning juunis peeti Baltic Offshore Week, mis oli ORC Eesti ja

Soome meistrivõistlusteks.

Täname siinkohal kõiki eelnimetatud sarjade regatte korraldanud klubisid ja liitusid: Saaremaa

Merispordi Selts, Pärnu Jahtklubi, Kalevi Jahtklubi, Tallinna Jahtklubi, Jahtklubi Dago, Eesti

Purjelaualiit, Haapsalu Jahtklubi, Eesti Folkbootide Flotill, Hara Seilamise Selts ja Liimala Purjetajate