Juba 900 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 22 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2024

Avalikes huvides tegutsev MTÜ Eesti Muusikanõukogu (EMN) aitab oma tegevusega kaasa muusikavaldkonna arengule ning tegeleb selle jätkusuutlikkuse nimel. EMN liikmeteks on juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on seotud muusikaga (õpetamine, kontsertide korraldamine ja muusika esitamine) või kes koondavad liikmetena muusikuid (erialaliidud jms). Eesti Muusikanõukogu eesmärgiks on Eesti muusikakultuuri ja muusikaharidusega tegelevate ühenduste ja organisatsioonide ühistegevuse arendamine, liikmete ühishuvide eest seismine, avalikkuse ja oma liikmete kaasamine muusikavaldkonna arendamisse ning osalemine kultuuripoliitika kujundamises. Eesti Muusikanõukogu väärtustab ja propageerib Eesti helikunsti tema kõikides avaldusvormides.

EMN (asutatud 1992 a) on 1993. aastast Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) ja Euroopa Muusikanõukogu (EMC) liige.

2024. aastal jätkas Eesti Muusikanõukogu oma eesmärgiliste tegevuste täitmist.

Traditsiooniliselt selgitatakse välja Aasta Klassikaalbumi auhinna saaja. Koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga toimub aasta kammermuusika, orkestri- või lavamuusika, koorimuusika ja eesti heliloomingu albumi valimine 2014. aastast. Klassikaalbumite valmise protsess toimub kaks korda aastas nii aasta alguses kui ka aasta lõpus. 2023. aasta lõpul esitatud kandidaatide hulgast valiti 2024. aasta klassikaalbumiks Toccata Classics poolt välja antud CD Heino Eller. Complete Piano Music, Volume Nine, Esitaja Sten Lassmann. 2024 lõpus esitasid EMN liikmed aasta klassika album konkursile 16 albumit, EMN moodustas ekspertidest žürii, kes valis välja nominendid, mis avalikustati 2025 jaanuaris.

Helikunsti väärtustamiseks asutas EMN 2002. a kolm muusikapreemiat, milliste väljaandmiseks on läbi aastate panustanud erakapital. Koostöös

Kultuurkapitaliga on traditsiooniks saanud preemiate väljaandmine iga aasta 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval. 2013. aastast viib

EMN 1. oktoobril ellu koos oma liikmete, muusikute ja koostööpartneritega üle-eestilist muusikapäeva programmi väärtustamaks muusikakultuuri, tagamaks tasuta juurdepääsu vahetule muusikasündmusele. 2024 aasta Muusikapäeva kontserdid toimusid üle Eesti. Nendel esines ligi tuhat muusikut ja muusikapäeva sündmustest sai hinnanguliselt osa üle viiekümne tuhande inimese. Muusikapäeva üle eestilises kontsertprogrammis olid esindatud meie solistid, kammermuusikud, tippkollektiivid, koorid, muusikaõppurid. Tunnustamaks muusikuid või muusikainstitutsioone toimus muusikapäeval traditsiooniline muusikapreemiate tseremoonia, millest ERR vahendusel said osa tuhanded televaatajad, kontserdisaalist 350 kuulajat. 2024. aastal toimus muusikapäeva tähistamine muusikapreemiate väljaandmisena 23. korda.

Tunnustati helikunsti valdkonna silmapaistvamaid ja väärikamaid ning tseremoonial anti välja EMNi ning kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiad. Rahvusvahelist muusikapäeva tähistati ning muusikapäeva kajastati lisaks ERR kanalitele ka teistes Eesti meediakanalites ja väljaannetes. Muusikapäeva programm on kättesaadav kodulehel www.muusikapäev.ee.

2024. aastal toimus Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel lõimumisalgatus - suurprojekt „ViruLaul24“, mille eesmärgiks on eesti heliloomingu propageerimine ja selle esitamise kaudu sidusama ühiskonna loomine, noortele muusikast osasaamise võimaluste parandamine ja integratsioon läbi muusika, keeleõppe ning omavahelise suhtluse. Projekti kaudu said Ida-Virumaa noored osa Eesti koorilaulu traditsioonist, mis on meie riigi rahvusliku eneseteadvuse üks alustalasid. Perioodil november 2023 kuni august 2024 toimunud proovides ja laululaagris õppisid Ida-Virumaa koorilauljad selgeks 10 Olav Ehala ja Leelo Tungla koostöös valminud laulu, millest kolm tellitud spetsiaalselt ViruLaul24 projektiks. Projekti kunstiline juht ja dirigent oli Hirvo Surva, mentorid Raul Talmar, Elo Üleoja, Kirill Gorjušin.

Läbi õppeaasta 2023. aasta novembrist kooskäinud lauljatest moodustus ligi 140-liikmeline Ida-Virumaa ühend-segakoor, kus osales kokku 11 kooli ja kollektiivi Ida-Virumaalt: Kohtla-Järve Gümnaasiumist, Narva Eesti Gümnaasiumist, Narva Eesti Põhikoolist, Narva Kesklinna koolist,

Narva Muusikakooli Instrumentaalosakonnast, Narva Muusikakooli tütarlastekoorist, Narva Poistekoorist, Narva Vanalinna Põhikoolist, Sinimäe

Põhikoolist, Segakoorist Vaimustus, Toila Gümnaasiumist ning lauljad Narva Eesti Keele maja Tandemkoorist.

Projekt kulmineerus kolme kontserdiga, mis olid pühendatud Eesti Vabariigi 33. taasiseseisvumise aastapäevale. Kontserdid toimusid 18.

augustil Kohtla-Järve kultuurikeskuses, 19. augustil Narva Geneva kontserdimajas ning 20. augustil Toila Laululaval. Kontserdi dirigendid olid

Hirvo Surva ja Anatoli Štšura, solistid Alika ja Rahvusooper Estonia Poistekoori meeskvinteti lauljad, kes olid ühtlasi ka kontsertide teadustajate rollis. Kontserdid olid kuulajatele tasuta. Geneva kultuurikeskuses toimunud kontsert oli teadaolevalt Narvas esimene läbivalt eestikeelne kontsert taasiseseisvunud Eestis. Kontserdi külastaja sai tasuta kavaraamatu, kus oli sees laulude tekstid koos venekeelsete tõlgetega, lihtsustamaks kontserdist arusaamist. Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimunud kontserdi salvestas Eesti Rahvusringhääling ja see oli eetris 23.

augustil 2024 ETV kanalil. Enne kontserte toimus Narvas ja Narva-Jõesuus kontserte ettevalmistav laululaager. Laagris töötas kooriga projekti kunstiline juht ja peadirigent Hirvo Surva ning liitusid lauljad ETV tütarlastekoorist, Rahvusooper Estonia noormeestekoorist ja laulustuudiost

So-La-Re, kes samuti kontsertidel esinesid. Koos kooriga osales projektis sümfooniaorkester, mis koosnes Narva Linnaorkestri mängijatest,

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitest ning Eesti Interpreetide Liidu liikmetest.

Kokku osales tasuta Eesti taasiseseisvumise aastapäeva kontsertidel ligemale 1700 kuulajat ja 250 muusikut, ning lisaks said sündmusest osa ligikaudu 60 000 televaatajat ETVs toimunud teleülekandel, millele lisanduvad järele vaatamised.

ViruLaul projekti raames tegi Eesti Muusikanõukogu koostööd avaliku-, era ja mittetulundussektoriga kokku 26 erineva koostööpartneriga.

2024. aastal osalesid Eesti Muusikanõukogu esindajad erinevate komisjonide ja töögruppide tegevuses. Näiteks osales Ivari Ilja MUBA kooli nõukogus ja hoolekogus, kultuuriministeeriumi toetusprogrammi muusikakollektiivid ja korraldajad komisjonis; Endrik Üksvärav kultuuriministeeriumi heliloomingu ja muusikatrükiste toetusprogrammi komisjonis; Ott Maaten kultuuriministeeriumi toetusprogrammi muusikafestivalid ja suursündmused komisjonis; Henry-David Varema Heino Elleri Muusikakooli nõunike kogus; Kadri Lassmann Kultuuri

Kutsenõukogus, Tallinna linna MTÜ kultuuri- ja muusikaprojektide toetusprogrammi ja elava kontserdikoha programmi komisjonis.