Juba 928 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 7 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Rahvakunstiansambel Leigarid asutati 14. märtsil 1969 eesmärgiga tutvustada eesti rahvakultuuri vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele.

Aegade muutudes kasvas ansambel seltsiks, kuhu täna kuulub ligikaudu 350 inimest.

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid ühendab füüsilisi isikuid, kes soovivad viljeleda ja propageerida traditsioonilist rahvakultuuri. Aktiivselt tegutsevatest seltsi liikmetest on moodustunud erinevad allüksused: täiskasvanute tantsurühmad, noorte- ja lasterühmad, laulurühm ning pillirühm. Lisaks nendele on seltsil veel toetajaliikmed, kelleks võivad olla seltsi ees seisvate ülesannete lahendamisele kaasa aidata soovivad nii era- kui ka juriidilised isikud.

Seltsi põhitegevuseks on õppida, säilitada ja tutvustada rahvatraditsioone; korraldada kontserte ja esinemisi ning suhelda kodu- ja välisseltsidega. Leigarid otsivad tasakaalu ehedate folkloorivormide ja nende uute funktsioonide vahel, tuues Eesti erinevatest piirkondadest.

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid 2022/2023 müügitulu oli 22 929 (2021/2022: 15 225) eurot.

Palgalisi töötajaid oli 2022/2023 seltsis 5 (2021/2022: 5). Juhatuse liikmetele tasu ei makstud.

Seltsi 2022/2023 hooaja avasündmus oli Ullo Toomi aasta avamine ja Leigarite eestvedamisel toimunud ühistantsimine Tallinna Vabaduse väljakul. Ullo Toomi 120.sünniaastapäevale oli lõppenud hooajal pühendatud rohkelt muidki ettevõtmisi. Leigarid esinesid Harjumaa tantsijate

Ullo Toomi päeval Rae kultuurikeskuses ja Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu korraldatud kontserdil "Heade jälgede rada“ Alexela kontserdimajas.

Sügis-talviste tegevuste hulka mahtusid veel Tartu noorterühma osalemine Tartu Folk-off tantsukubis ja kontserdil Luunjas, esinemised Tallinna

Jõuluturu Raekoja platsil ja Tartu talvisel tantsupäeval. Meie laulurühma eestvedamisel toimus Eesti Vabaõhumuuseumi jõulukülas regilaulutuba ja Hopneri maja tantsuklubis ringmängude õhtu. Pisut teistsuguses kultuuriruumis oli meil võimalus oma pärimust tutvustada käies esinemas ja seltskonnatantse-mänge õpetamas Narva Vaba Lava saalis ja Maardus.

Jaanuaris käis laulurühm pulma võitluslaulude laagris Ansekülas Saaremaal. Segarühm osales 23. jaanuaril Paide Muusika- ja Teatrimajas toimunud uute tantsude konkursi lõppvooru kontserdil, kus meie juhendaja Mall Pauluse loodud tants pälvis hinnalise II-III koha täiskasvanute lihtsamate tantsude kategoorias. Juba jägmisel päeval olime mitme rühmaga Tartus "ERM tantsib" üritusel Eesti Rahva Muuseumis esinemas ja tantse õpetamas.

Ka 19.veebruaril Kaja Kultuurikeskuse Baltica raames toimunud Tallinna ja Harjumaa eelpeol oli Leigareid esindamas mitu erinevas vanuses tantsijate rühma ning lauljad ja pillrühm. Baltica on Eesti, Läti ja Leedu ühine suurim pärimuspidu, mis toimub igal aastal erinevas riigis.

Eelpidudel on ühelt poolt hariduslik eesmärk, aga lisaks annavad need rühmadele võimaluse saada ekspertidelt tagasisidet oma tegevusele, riietusele ja esitatavale ning taotleda Eesti Folkloorinõukogu tunnustust, mis annab võimaluse edaspidi enda tutvustamiseks välisfestivalidel või saada abi toetuste taotlemisel. Rahvusvaheline Baltica pärimuspidu ise toimus Tallinnas ja maakondades 01.-04.juuni.

Märtsis alguses toimus laste- ja noorterühmade kevadine tantsulaager Murastes, mille seekord otsustasime siduda seltsi iga-aastase traditsioonilise Toropi-simmaniga ning pühendada liikumisaastale kaasates oma tegemistesse ka kohalikku kogukonda. Toropi-simman on avalik tantsusündmus, mida Leigarid on korraldanud alates 1995. aastast ansambli esimese kunstilise juhi, silmapaistva pärimus- ja rahvatantsu-uurija ning populariseerija Kristjan Toropi sünniaastapäeva, 5. märtsi paiku. Neid südmusi on peetud väga erinevates Eestimaa paikades ja erinevas vormis. Sel korral andsid avaliku kontserdi laagris osalenud laste- ja noorterühmad ning lisaks tõi külakosti meie Tartu rühm. Kontserdile järgnes simman Leigarite pillirühma saatel.

Aprilli alguses pidasid oma iga-aastast tantsulaagrit Roosta puhkekülas põhirühmad.

Kevadesse jäid esinemised Nõmme kultuurikeskuses, riigikogu lahtiste uste päeval, Sabatantsul ja Mustamäe lasteaedade laulupeokesel.

Suvise muuseumihooaja Eesti vabaõhumuuseumis avas laulurühm kiigelauludega muuseumiööl. Läbi suve toimusid korralised esinemised.

Traditsiooniliselt sisustasid Leigarid pika programmi jaaniõhtul muuseumi Külaväljakul ning osalesid Koidu ja Hämariku loo lavastuses.

Lisaks oma tavapärastele esinemistele pealinnas jõudsime veel üsna mitmele poole Eesti erinevatesse paikadesse. Võtsime osa tantsuansamblite Lihaselõdvestusest Virumaal, Ullo Toomi tantsude võistutantsimisest Tartus, XVIII Paekna tantsupeost Kiilis, Jüri klunkrist, armastatud tantsuõpetaja, koreograafi ja mitme tantsupeo pealavastaja Maido Saare 66.sünnipäevale pühendatud kontserdisarjast “Maido Saar route 66” ning XXVIII Võru pärimustantsu festivalist, viisime läbi pärimustantsude töötoa Lüganuse rahvamajas ning esinesime Torgu kuningriigi päeval Sõrves Saaremaal. Meie raudvara Ürgleigarid esines Kuusalus seale vanaemade rühma juubelikontserdil ja Kurkses.

Kaugemad reisid viisid meid lõppenud hooajal Saksamaale Stuttgarti rahvusvahelisele rahvamuusikakontserdile ja Gesekesse sõprusrühma

Ostwestfälischer Volkstanzkreis Geseke-Salzkotten 75. juubelile ning rahvusvahelisele folkloorifestivalile Kolumbias.

2022/2023 hooaja üks olulisemaid sündmusi oli kahtlemata XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“, kus Leigaritest osales kolm rühma.