Juba 896 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 4 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 2 korda.

Tegevusaruanne 2025

Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts 2025 TEGEVUSARUANNE31. detsember 2025. aasta seisuga oli seltsi liikmete nimekirjas on 45 inimest.

Seltsi juhatusse kuuluvad: Maie Nõmmik, Tiit Uus, Hiile Hiie, Andres Rammul,

Gert UiboaedSeltsi ja muuseumi elu on 2025. aasta jooksul olnud aktiivne. Tamsalu muuseumi on külastatud 680 korral. Kõige suurem muudatus on Meritsa maja esimesele korrusele ehitatud elektriküttesüsteem LEADER strateegiakava 2023-2027 maaelu arengu toetusmeetme Arukad külad raames. See projekt sai teoks tänu Tapa vallale, sest ainult projektitoetusest küttesüsteemi väljaehitamiseks ei piisanud. Projekti toetuse summa oli 14718 eurot ja omaosalusa tasus Tapa Vallavalitsus summas 21186 eurot. Samuti on meid toetanud PAIK. Edukalt on PAIKi abiga ellu viidud ka teine Euroopa Liidu rahadele tuginev sotsiaalmeetme projekt „Kogukondade ühtsuse ja koostöö arendamine läbi sotsiaalse lähenemise”. Selle raames said Tamsalu kogukonna vähemalt 55+ vanuses inimesed käia 21.

mail ERMis Tartus, 10. juulil Anija mõisas, 16. augustil Iisaku muuseumis. Nende käikudega kaasnesid ka huvitavad töötoad. Sama projekti raames toimus 2. augustil koolitus vaimse kultuuripärandi hoidmisest ja uurimisest ning septembris koolitus digioskuste täiendamiseks.

Osalejad jäid kõigi nende ettevõtmistega väga rahule. Toetust saime summas 4227 eurot.

Meie enda kavandatud ja koos Tapa Kultuurikoja ja Tamsalu kultuurimajaga elluviidud kõige olulisem üritus oli 30. märtsil toimunud konverents, mis pühendatud raamatuaastale, „Eesti keel võõrsil ja kodus“. Selle konverentsi eel toimus seminar, kus salvestasime lapsena Siberisse küüditatud Tamsalu inimeste mälestusi eesti keele säilitamisest

Siberis. Konverentsil esines kokkuvõtliku ja ettekandega Tamsalu Murtud Rukkilille

Ühenduse eestvedaja Malle Annus. Eesti keelest väliseestlaste peredes kõneles Eesti

Kirjandusinstituudi vanemteadur Tiina Ann Kirss, südamliku ettekande oma vanaemast – meie seltsi asutajast ja eesti keele õpetajast Linda Reimannist tegi Kadri Reimann.

Väliseestlaste rollist eesti keele hoidmisel kõneles ajakirja VÄLIS-EESTI peatoimetaja Leili

Utno, Eesti keele probleemidest ajakirjanduses Tamsalu kooli vilistlane ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ja uuest piiblitõlkest TÜ usuteaduskonna Vana

Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik. Konverentsi juhtis meie seltsi juhatuse liige Andres Rammul, sobivad luuletused vahepaladeks otsis ja luges Hannele Valdok.

Oleme aasta jooksul muuseumis juhatuse ja aktiiviga korrapäraselt nõu pidanud, ruumide korrastamiseks mitu talgupäeva korraldanud, kogusid skanninud ja süstematiseerinud.

Tamsalu päevade raames toimusid loengud teemal „Tamsalu 1920-1930. aastatel“. Võtsime osa kodukohvikute suvest, meie juhatuse liige Gert Uiboaed tegi ettekande Eesti riigivapi