Juba 2384 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 12 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2025

Seltsi eesmärgiks on liikmete ühistegevuse ja ühiste vahenditega Seltsi kasutusse antud Põltsamaa rendijahipiirkonnas jahipidamise arendamine, jahiloomade ja -lindude arvukuse reguleerimine, jahifauna keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik kasutamine, looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamine, keskkonnahoiu ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine, Seltsi liikmete ühistegevuse korraldamine ja koordineerimine ning õiguste ja huvide esindamine.

Põltsamaa Jahiseltsil on kasutusluba Põltsamaa jahipiirkonna, mille pindala on 53 560 ha, millest 51 523 ha on jahimaid, kümneks aastaks ehk siis kuni aastani 2032. Jahiseltsis oli 2025 aastal keskmiselt 177 liiget.

Üldkoosolekute vahel juhib seltsi tegevust 9 liikmeline juhatus, kes koguneb vastavalt vajadusele. 2025 aastal toimus 5 juhatuse koosolekut ja 1 korraline üldkoosolek. Põltsamaa Jahiseltsi esindajad osalevad aktiivselt maakonna jahindusnõukogu töös ning oleme esindatud

EJS volinike koosolekul kolme liikmega. Meie jahiseltsi liige Aigar Jürjens on EJS juhatuse liige.

EJS volikogul tunnustati Põltsamaa Jahiseltsi jahimehi Kobras teenetemärgiga kaht jahimeest.

Jahimaja on avatud lisaks kõigile jahimeestele ka ümbruskonna koolidele ja lasteaedadele. Neljal korral käisid koolilapsed jahimaja ja siin väljapandud topistega tutvumas, kahel korral käisid lasteaia rühmad jahimajas ja ühel korral käis jahiseltsi esindaja lasteaias tutvustamas jahimeeste tegevusi seoses looduse kaitsmise ja liigirikkuse tagamisega looduses. Lustiveres toimus järjekordne Päkapikumaa, kus nädala jooksul erinevad lasteaia- ja koolilapsed koos vanematega külastasid Rahu tee 7 jahimeeste poolt üles seatud topiseid ja õpetati lastele metsloomade jälgi tundma ning räägiti aastaaegadest looduses ning kuidas loodus hakkama saab. Sellised kohtumised annavad meile võimaluse oma tegemisi tutvustada.

Vabariiklik jahimeeste kokkutulek toimus sel korral Põltsamaal Kamari paisjärve kaldal. Paljud aktiivsed jahimehed andsid suure panuse erinevate võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Koostöö piirkonna elanikega oli mõistev ja kannatati ära mõningased ebameeldivused seoses transpordi ümberkorraldamisega sündmuse ajaks.

Korraldati juba traditsiooniliseks saanud laskevõistlused meie kahes laskekohas. Osavõtjaid oli tervest maakonnast kuid märgid näitavad, et huvi sellise võistluse vastu väheneb.

Kuna 2025 aasta oli suuruluki laskekatsete sooritamise vaheaasta, siis tiire kasutati peamiselt treenimiseks ja kokkutuleku võistluste läbiviimiseks.

Kokku oli jahiseltsi liikmeid aasta lõpuga 177. Oli mõningaid lahkujaid ja uusi tulijaid. 70 – 80 aastaseid jahimehi on kokku 16 ja 80a ja vanemaid jahimehi on 11.

Põltsamaa Jahiseltsil on halduslepingud EJS ga jahitunnistuste pikendamiseks, suuruluki laskekatsete vastuvõtmiseks ja suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamiseks, välismaalastele jahitunnistuste väljastamiseks ning suuruluki laskekatse vastuvõtmiseks ning tunnistuse väljastamiseks. EJS -ga on leping SAK meetmete rakendamiseks, see tähendab emiste sigimisorganite üleandmist PTA-le ning hukkunud loomade matmist või konteinerisse viimist. 2025 a oli aktiivse SAK uuringute teostamise aasta, kuna juba märtsikuus esinesid esimesed SAK positiivsed leiud ning kogu aasta leiti surnuid loomi ja esines kütitud loomade hulgas SAK positiivseid metssigu.

Seoses sellega tellisime KKA droonilende tuvastamaks metssigade asukohti. Aasta teiseks pooleks oli katk juba oma töö teinud ning metssigu esines harva, rohkem sattus vaatluse alla karusid ja põtru.

PTA-ga on leping riskiloomade (rebaste ja kährikute) peade uurimiseks, aastas anti üle PTA-le 6 proovikõlbulikku pead.

Jahindusnõukogu poolt seatud kohustuslikud ja soovituslikud suurulukite küttimise limiidid jäid täitmata: Põtru kütiti 28, metssigu küttisime 97 looma , metskitsi küttisime 4.

Suurkiskjatest kütiti 1 hunt.

2022 aastal liitusime projektiga Ulukid teel, mille käigus paigaldasime Tallinn-Tartu maantee kahele lõigule, Kalme lõik 760 meetrit ja Raja lõik 550 meetrit, tee ääres olevatele helkurpostidele lisahelkurid metsapoolsetele külgedele. 2024 lisandus ca 300 m lõik Tartu-Tallinn mnt Pikknurme metsavahel. 2025 aastal nendel lõikudel ei registreeritud ühtegi metsloomaga kokkupõrget öisel ajal ehk siis järeldus, et need helkurid peletavad loomad pimedal ajal teelt eemale.

Kuna SAK on aktiivne kogu Eestis, siis tuleb hoolikalt jälgida bioohutuse reegleid. Riigipoolne küttimise surve on suur ja etteantud kohustuste täitmine raskendatud.

Metskitsedel läheb halvasti, seda ilmselt eelnenud halbadest talvedest ja suurenenud kiskjate survest tulenevalt. Seega tuleb jahimeestel targalt tegutseda ja säästa olemasolevat populatsiooni arvukuse veelgi allapoole minekust. Võrdluseks 2022 kütiti 368 metskitse ja 2023 kütiti 162 metskitse, 2024 kütiti 25 metskitse, 2025 kütiti 4 looma.

Ka põtrade arvukus on väiksem kui 6-7 aastat tagasi ja ilmselt lähiajal ka ei suurene oluliselt, kuna kiskjate arvukus on suur, seda eriti karude osas. Kuna 2025 a ei kütitud meie jahipiirkonnas ühtegi karu, siis on karta nende arvukuse kiiret kasvu ja suurenevat kiskluse survet põdra noorloomadele ja kõrge ilvese ja hundi arvukus tekitab survet metskitsedele.

Põltsamaa Jahiselts jätkab tegevusi oma põhikirjaliste eesmärkide ja lepingutega võetud kohustuste täitmisel.