Juba 1770 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 12 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 1 kord.

Tegevusaruanne 2024

Seltsi eesmärgiks on liikmete ühistegevuse ja ühiste vahenditega Seltsile kasutusse antud Põltsamaa rendijahipiirkonnas jahipidamise arendamine, jahiloomade ja -lindude arvukuse reguleerimine, jahifauna keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik kasutamine, looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamine, keskkonnahoiu ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimine, Seltsi liikmete ühistegevuse korraldamine ja koordineerimine ning õiguste ja huvide esindamine.

Põltsamaa Jahiseltsil on kasutusluba Põltsamaa jahipiirkonna, mille pindala on 53 560 ha, millest 51 523 ha on jahimaid, kümneks aastaks ehk siis kuni aastani 2032. Jahiseltsis oli 2024 aastal keskmiselt 180 liiget.

Üldkoosolekute vahel juhib seltsi tegevust 10 liikmeline juhatus, kes koguneb vastavalt vajadusele. 2024 aastal toimus 5(viis) juhatuse koosolekut ja 1 korraline üldkoosolek. Põltsamaa Jahiseltsi esindajad osalevad aktiivselt maakonna jahindusnõukogu töös ning oleme esindatud

EJS volinike koosolekul kolme liikmega. Meie jahiseltsi liige Aigar Jürjens on ka EJS juhatuse liige. EJS volikogul tunnustati Põltsamaa Jahiseltsi jahimehi Ilvese teenetemärgiga Kaimo Karu ja Kopra teenetemärgiga Jaan Soone, Mihkel Piisang ja Vello Kupper.

Jahimaja on avatud lisaks kõigile jahimeestele ka ümbruskonna koolidele ja lasteaedadele. Kahel korral käisid koolilapsed jahimaja ja siin väljapandud topistega tutvumas, ühel korral lasteaia grupp jahimajas ja ühel korral käis jahiseltsi esindaja lasteaias tutvustamas jahimeeste tegevusi seoses looduse kaitsmise ja liigirikkuse tagamisega looduses. Lustiveres toimus järjekordne Päkapikumaa, kus nädala jooksul erinevad lasteaia- ja koolilapsed koos vanematega külastasid Rahu tee 7 jahimeeste poolt üles seatud topiseid ja õpetati lastele metsloomade jälgi tundma õppida ja kuidas valmistada lindudele talvesööda pallikesi. Sellised kohtumised annavad meile võimaluse oma tegemisi tutvustada.

Vabariiklik jahimeeste kokkutulek toimus Lääne-Virumaal Rutjal, millest ka meie jahiseltsi jahimehed aktiivselt osa võtsid. Korraldati juba traditsiooniliseks saanud laskevõistlused meie kahes laskekohas. Osavõtjaid on tervest maakonnast. Kuna 2024 aasta oli järjekordselt suuruluki laskekatsete korraldamise aasta, siis kogu aasta jooksul koostati 44 protokolli 321 jahimehega. Kokku oli jahiseltsi liikmeid aasta lõpuga 180. Oli mõningaid lahkujaid ja uusi tulijaid. 70 – 80 aastaseid jahimehi on kokku 19 ja 80a ja vanemaid jahimehi on 12.

Põltsamaa Jahiseltsil on halduslepingud EJS ga jahitunnistuste pikendamiseks, suuruluki laskekatsete vastuvõtmiseks ja suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamiseks, välismaalastele jahitunnistuste väljastamiseks ning suuruluki laskekatse vastuvõtmiseks ning tunnistuse väljastamiseks. EJS ga on leping SAK meetmete rakendamiseks, see tähendab emiste sigimisorganite üleandmiseks PTA-le ning hukkunud loomade matmiseks või konteinerisse viimiseks. Sel aastal ei olnud kohustust uurida metssigu SAK vereproovide osas, välja arvatud juhul kui liha realiseeriti lihatööstustele. PTA-ga on leping riskiloomade (rebaste ja kährikute) peade uurimiseks, aastas anti üle PTA-le 12 proovikõlbulikku pead.

Jahindusnõukogu poolt seatud kohustuslikud suurulukite küttimise limiidid jäid täitmata: Põtru kütiti 29, metssigu küttisime 163 looma , metskitsi küttisime 25. Suurkiskjatest kütiti 2 karu.

2022 aastal liitusime projektiga Ulukid teel, mille käigus paigaldasime Tallinn-Tartu maantee kahele lõigule, Kalme lõik 760 meetrit ja Raja lõik 550 meetrit, tee ääres olevatele helkurpostidele lisahelkurid metsapoolsetele külgedele. 2024 aastal nendel lõikudel ei registreeritud ühtegi metsloomaga kokkupõrget, ehk siis järeldus, et need helkurid peletavad loomad teelt eemale. 2024 aastal paigaldasime Tallinn-Tartu mnt 132 kilomeetril piirdeaeda jäetud ca250 m tarata alale 12 helkurit ja pärast seda on kokkupõrked loomadega ära jäänud.

Kahjuks on ka meie jahipiirkonda jõudnud uuesti SAK, seega jälgida tuleb hoolikalt bioohutuse reegleid. Riigipoolne küttimise surve on suur ja etteantud kohustuste täitmine raskendatud. Metskitsedel läheb tunduvalt halvemini, seda ilmselt halbadest talvedest ja suurenenud kiskjate survest tulenevalt. Seega tuleb jahimeestel targalt tegutseda ja säästa olemasolevat populatsiooni arvukuse veelgi allapoole minekust.

Võrdluseks 2022 kütiti 368 metskitse ja 2023 kütiti 162 metskitse, 2024 kütiti 25 metskitse

Ka põtrade arvukus on väiksem kui 6-7 aastat tagasi ja ilmselt lähiajal ka ei suurene oluliselt, kuna kiskjate arvukus on suur.