Juba 2077 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 20 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga ja kommenteeritud 4 korda.

Tegevusaruanne 2025

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse (edaspidi ka EPMK) põhikirjaliseks eesmärgiks on Eesti kultuuri toetamine läbi pärimusmuusika õpetamise ja propageerimise. Selle eesmärgi täitmiseks korraldab ühing festivale, kontserte, õpitubasid, kursusi, õppelaagreid ja seminare.

EPMK–l on tütarettevõte OÜ Aida kohvik. Käesolev aastaaruanne ei ole konsolideeritud aruanne.

2025 aruandeaasta bilansimaht oli 1 002 595 eurot. 2025.a tulud olid 2 115 295 eurot, millest 61% moodustas ettevõtlus- ja muu tulu ning 39% toetused riigilt, omavalitsuselt ja eraisikutelt.

Ühing lõpetas 2025.a. majandusaasta 8570 euro suuruse positiivse tulemiga. EPMK põhivarade maht on aasta lõpu seisuga jääkväärtuses 367 754 eurot.

Sarnaselt paljudele kultuuriorganisatsioonidele mõjutasid 2025. aasta tegevust keeruline majanduskeskkond, kiire inflatsioon ja maksutõusud.

Suure mõjuga Kultuuriministeeriumi tegevustoetus vähenes 5% võrra. Ressursside piiratus avaldas mõju töökeskkonna arendamisele, spetsialistide kaasamisele ja Pärimusmuusika Aida inventari investeerimisvõimekusele.

2025 majandusaasta oli MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskusele tegevusmahukas ning sisuliselt tulemuslik. Aasta jooksul keskendus organisatsioon oma põhitegevuste järjepidevale elluviimisele, strateegiliste eesmärkide täitmisele ning olemasolevate programmide arendamisele. Erilist tähelepanu pöörati noorte kaasamisele, haridusprogrammide laiendamisele, rahvusvahelisele koostööle ning pärimusmuusika kättesaadavuse kasvatamisele nii füüsilises kui digitaalses keskkonnas. Vaatamata väliskeskkonna väljakutsetele suudeti hoida tegevuste maht ja mõju stabiilsena ning tugevdada organisatsiooni rolli valdkondliku kompetentsikeskusena.

Organisatsioon kohandab oma tegevusi vastavalt majanduskeskkonna muutustele, pöörates tähelepanu kuluefektiivsusele ning omatulu kasvatamisele. Sündmuste planeerimisel hinnatakse lisaks majanduslikule tasuvusele ka laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju piirkonnale ja riigile. 2025 aastal viis uuringufirma LevelLab läbi uuringu „Viljandi pärimusmuusika festivali sotsiaalmajandusliku mõju hindamine 2025“.

Uuringu kohaselt tekitas XXXII Viljandi pärimusmuusika festival ettevõtlussektorile ligikaudu 4,5 miljonit eurot käivet. Toetuskordaja oli 18,8, st iga avaliku sektori toetus-euro tõi ärisektorisse 18,8 eurot käivet. Väliskülastajad tõid riigile otsest maksutulu käibemaksuna ligikaudu 132 000 eurot. Külastajate rahulolu oli kõrge – keskmine hinnang 5-palli skaalal oli 4,55 ning 63% vastajatest olid „väga rahul“. 91% väliskülastajatest plaanib Eestit uuesti külastada ning 67% soovitaks Eestit kindlasti sõpradele.

Strateegiline juhtimine ja programmiline tegevus

Tegevuste planeerimisel lähtutakse EPMK arengukavast 2023–2026. Fookuses on pikaajalised programmid ja jätkusuutlikud formaadid, millel on laiem mõju valdkonnale. 2025. aastal jätkati väljakujunenud projektidega ning arendati uusi formaate, sh inspiratsiooniõhtute sari „Mustrid ja muusika“ ning uuendatud perehommikute formaat.

Alates 2023. aastast toimub hooajaprogrammi kujundamine laiendatud programminõukogu kaasabil, kuhu kuuluvad pärimusmuusikud ja valdkonna eksperdid.

Olulisemad sündmused ja tegevusmahud 2025. aasta oli Eesti Pärimusmuusika Keskusele edukas ja sündmusterohke. Viisime ellu aastale planeeritud tegevuskava. Aasta jooksul osales

Eesti Pärimusmuusika Keskuse laagrites, konkurssidel, koolikontsertidel ja kursustel kokku 32 000 inimest. Pärimusmuusika Aidas toimunud teiste korraldajate sündmustel lisandus ligikaudu 10 000 külastust. Kokku kogunes Aidas koos teiste korraldajate sündmustega aasta jooksul ca 42 000 külastuse. Eesti Pärimusmuusika Keskuse sündmustel paistis 2025 aastal eriti silma noorte kasvav huvi Viljandi pärimusmuusika festivali ning koolikontsertide vastu

Aasta keskseks sündmuseks oli XXXII Viljandi pärimusmuusika festival teemal „Maast lahti“, mis tõi nelja päeva jooksul kokku 38 000 külastust.

Festivalil osales 11 välis- ja 36 Eesti artisti ning toimus üle 170 kontserdi. Noorte osakaal publikust kasvas märgatavalt.

Publiku lemmiksündmuste hulka kuulusid Pärimusmuusika Lõikuspidu ja Etnokulpide auhinnagala, kus osales 2399 hääletajat ning ERRi vahendusel jõudis gala ligikaudu 29 000 vaatajani (ülekanne Raadio 2 ja ETV). Meistriklassid tõid kokku tudengid, õppejõud, vilistlased ja huvilised MUBAst, Heino Elleri muusikakoolist, EMTAst ja TÜVKAst. Keskus vedas 2025. aastal viiendat korda koostööformaati „Eesti Ring“, mis ühendab nende koolide pärimus- ja maailmamuusika tudengeid ning õppejõude. Programmi eripärana tõid publiku ette värskeid kooslusi Kuula

Hetke, KV Express ja Lauri Õunapuu projekt „Pas de grammofon“. Toimusid ka perepublikule suunatud laulu- ja mänguringid ning päevane linastus ja vestlus „Külapillimehi otsides“. Õhtu tipphetkedeks olid Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori erikava ning Metsatöllu kontsert; auhindu pälvisid mh Mari Kalkun (2), Kuula Hetke, Ruhnu saare lood ja laulud, Keelepeksjad, Untsakad, Duo Ruut, Sadu ja Harri Lindmets.

Tallinn Music Weekil kureeris Keskus Viljandi pärimusmuusika festivali lava, et suurendada festivali rahvusvahelist nähtavust, tutvustada programmi välisdelegaatidele ning luua koostöökontakte; tegevus toetab strateegilist eesmärki hoida Eesti pärimusmuusika kuvand rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena.