Juba 2354 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 55 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

2025. aastal oli SKP kasv 0,8%, mis 2026. aastal kiireneb 2,5%-ni. Ebakindlus majanduses oli jätkuvalt suur, kuid ettevõtted ja majapidamised on siiski teatud määral valmis oma investeerimis- ja tarbimisplaane ellu viima. Välisnõudlus kosub aegamisi ja ettevõtete ekspordivõimalused paranevad.

Eratarbimine 2025. aastal vähenes, kuid pöördub selgele kasvule taas 2026. aastal. Tarbimise languse põhjuseks 2025. aastal on sissetulekute ostujõu vähenemine ning väga madal tarbijate kindlustunne, mis ei näita paranemise märke. Vaatamata keskmise brutopalga kasvule jääb maksudejärgse netopalga kasv hinnatõusule oluliselt alla ning säästude kasutuselevõtuks pole praegu piisavalt julgust või võimalust.

Netosissetulekute kasv kiireneb aga 2026. aastal oluliselt nii tulumaksukoormuse languse kui ka tööturu olukorra paranemise tõttu. Sellega käib ilmselt kaasas ka säästmise ajutine suurenemine. Pikemas plaanis, majandusolude stabiliseerudes, peaks tarbimise kasv lähenema sissetulekute ostujõu kasvule.

Majanduskeskkond peaks edaspidi siiski investeerimishuvi kasvatama, kuna intressimäärad on praeguseks langenud tasemele, kust märkimisväärset täiendavat langust pole enam oodata. Samuti on Eesti ekspordipartnerite majandused viimase paari aasta raskustest kosumas ja nõudlus Eesti kaupade järele on suurenemas. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste investeeringud pöördusid 2025. aastal taas kasvule.

Investeeringute kogumahtu kergitab eriti aastatel 2025–2026 valitsussektor, kelle investeeringute osakaal majanduses tõuseb Rail Baltica ja kaitseinvesteeringute kiire kasvu tõttu ajalooliselt kõrgeimale tasemele.

2025. aastast algas küll selgem majanduskasv, kuid lõhe potentsiaalse tasemega võrreldes palju ei muutu. Alles 2026. aastaks on oodata tugevamat taastumist ehk majandustsükli põhi on möödas, kuid majandus liigub edasi madalalt tasemelt.

2025. aastal vähenes eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0%-ni SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0%-ni SKPst. Järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb jõudes 2,8%-ni SKPst 2029. aastaks.

MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜTK) äritegevus ei sõltu hooajalisusest ega ka majandustegevuse tsüklilisusest. JÜTK on Eesti

Vabariigi ja Järva maakonna omavalitsuste poolt asutatud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on tagada asutajate territooriumil elanikele soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. JÜTK 2025.a majandusaasta tegevuse aluseks oli 02.04.2025.a toimunud üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse aastakava ja 2025.a eelarve. Tegevuses juhinduti Ühistranspordiseadusest, sellest tulenevatest alamaktidest, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingust ning teistest seadusandlikest aktidest.

Finantsriske JÜTK-l ei ole.

Maakonnaliine oli Järvamaal aruandeperioodi lõpus 34 ja reisijate veoteenuse aastane liinimaht 1 589 tuhat liinikilomeetrit. Reisijate arv ehk valideerimisi oli aruandeaastal 509 173 .Võrreldes eelmise aastaga on see 14 451 võrra rohkem. Järva maakonna ühistransport põhineb sõidugraafiku alusel sõitvatel bussidel, kuid alates 2022. aasta novembrist on rakendatud nõudepõhiseid peatusi Järvamaal, kus peatutakse ainult eelneval ettetellimisel planeeritud graafiku järgi.

Liinivõrgu kujundamisel tehti koostööd omavalitsustega, arvestades reisijate sõidunõudlust. Mitmed muutused kommertsliinide mahus ning eriti raudtee rekonstrueerimistöödega rongide sõiduplaanides tingisid vajaduse kohandada maakonnaliine seoses võimalike ümberistumistega Türil,

Aegviidus, Tapal ja mujal. Maakonnaliinide sõiduplaanides nõudepeatuste tulemusena tekkivaid liinikilomeetreid kasutatakse teiste liinide kohendamisel.

Väljaspool Järva maakonda on olulisteks ümberistumise kohtadeks Ardu, Aegviidu, Tapa ja Võhma, kuhu meie maakonnaliinid sõidavad.

Järvamaa bussides on hanke tulemusena kasutusel Ridango AS poolt pakutav kasutusrendi tingimustel piletimüügisüsteem. Sõiduõigus tagatakse sõidukaardi valideerimisega.

Liinivõrgu kujundamisel arvestatakse piletimüügiseadmete tarkvarast saadavat ja töödeldud informatsiooni. Majandusaastal toimus liinivedu kolmes liinigrupis - I ja III liinigrupis on sõlmitud alates 1. aprillist 2022.a. 8-aastane leping ATG Bussipark OÜ-ga. Alates 22.06.2025.a.

5-aastase lepinguga on II liinigrupi vedajaks vastavalt 2024.a. riigihankele „Avalik bussiliinivedu Järva maakonnas 2025-2030“ AS GoBus.

Liinigruppide tasustamise aluseks on kvartaalne liinigruppide veotariifi muutmine vastavalt lepingus kajastatud ÜT indeksile. Reisijate teenindamiseks olevate busside keskmine vanus I ja III liinigrupis oli 3,0 aastat. II liinigrupis busside esmaregistreerimise aasta on 2025.

Vajaduspõhiselt toimus andmete sisestamine, muutmine riiklikus ühistranspordiregistris (ÜTRIS) www.peatus.ee, samuti koduleheküljel www.jytk.ee, Paide bussijaamas ja maakonna bussipeatustes.

Vedajate lepinguliste kohustuste täitmine on olnud korrektne.

Jätkuvalt kooskõlastab uute kaugliinide taotlusi tegevdirektor. Sõiduõigust omava dokumendi kontrollimist teostatakse Transpordiameti ametnike poolt. Mäo reisiterminal on avatud iga päev kell 06.00 – 22.30 ja loodud on reisijatele vajalikud olmetingimused. Mäo ja Paide bussijaamas on kasutusel elektrooniline tabloode süsteem. Maanteedel olevates bussipeatustes on amortiseerunud sõiduplaanide alused vahetatud uute vastu.

Jätkatud on maakonnas asuvate bussipeatuste GPS koordinaatide täpsustamisega.

Vastavalt Paide Linnavalitsuse ja Türi Vallavalitsuse ning MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus vahel sõlmitud halduslepingutele täidab MTÜ

JÜTK antud volituste alusel omavalitsuste haldusterritooriumil ühistranspordiseaduse § 13 lõike 1 punktis 5 ja § 55 lõikes 1 sätestatud ülesandeid ehk väljastab taksoveoõigust tõendavaid dokumente – vedajale taksoveoloa, sõidukijuhile teenindajakaardi ning nende alusel vedajale ja sõidukijuhile sõidukikaardi.

Aruandeperioodil toimus 3 korralist juhatuse koosolekut.

Ühistranspordikeskuse tegevuse korraldamise kulud olid 94 520 eurot, kus tööjõukulud 72 116 eurot, sisaldades tööjõukuludega kaasnevaid makse 18 190 eurot ja majandamiskulud 23 174 eurot.

Muud kulud moodustasid 133 573 eurot, sh Mäo Reisiterminali kulu 40 865 eurot ja Paide bussijaama toetus 10 000 eurot.

Piletitulu 2025.a. jooksul oli 117 209 eurot, mis on 6 654 eurot vähem kui 2024.a.

MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus on registreeritud äriregistris 24. novembril 2000.a. Käesoleval aastal täitus 25. tegevusaasta.