Juba 1353 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 243 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2024

2024 oli tuuleenergiale kiire ja põnev aeg. Aasta algas tollase kliimaministri Kristen Michali avaldusega märtsis, mis tõotas teha kaks suuremahulist vähempakkumist. Maismaale oli planeeritud 4TWh aastas ja samas mahus meretuuleparkidele, formaadiks CFD. Etteruttavalt vähenesid mõlemad kogused aasta lõpuks poole võrra. Vähempakkumiste eesmärk tagada Eesti 2030. aastaks võetud suuna - toota kogu siseriiklikuks tarbimiseks vajalik elekter taastuvates allikatest -täitmine ajagraafikus.

Koos väljaöeldud pakkumiste mahuga kerkisid ühiskonnas kohe mitmed küsimused. Kui tootmise maht peab vastama vastavalt tarbimisele, siis kuidas planeertakse tarbimise kasvu? Siinkohal ilmnes tavapärane muna-kana dilemma, kus Eestisse ei saa tulla suuri tööstuslikke elektritarbijaid, kui elektrit pole pakkuda ja uusi eletkri tootmisi ei saa rajada kui vasukaaluks pole tööstuslikke tarbimisüksuseid.

Lisaks andsid ühiskonnas energeetikateemale tooni lähenev lahtiühendamine Venemaa elektrivõrgust, sagedusreservide rajamise viis ja kulu, põhivõrguga liitumiskulude osaline fikseerimine ja igikestvad probleemid takerduvate planeeringute protsessidega.

Eesti viis läbi riigimaade ja RMK alade oksjonite ettevalmistused, et anda hoogu tuuleenergia arendustele. Uuringute tulemusena leiti riigimaadel sobivaid alasid tuuleparkide rajamiseks.

2024. aastal viis Eesti riik läbi merealade oksjoni, mille tulemusena sisenes turule uus arendaja – Norra ettevõte Deep Wind Offshore. Ettevõte plaanib investeerida märkimisväärseid ressursse Eesti meretuuleenergia arendusse, tugevdades seeläbi riigi energiajulgeolekut ja taastuvenergia tootmist.

2024. aastal toimus kolmas Eesti Tuuleenergia konverents, mis tõi kokku kohalikke ja rahvusvahelisi eksperte, arendajaid ning poliitikakujundajaid. Peamiste teemadena käsitleti taastuvenergia eesmärke aastani 2030, võrguarenduse vajadusi ning meretuuleparkide perspektiive.

2024. aastal jätkus aktiivselt Sopi-Tootsi tuulepargi ehitus. Parki paigaldati 38 tuulikut koguvõimsusega 255 MW, mis teeb sellest suurima maismaatuulepargi Eestis. Projekti valmimine on planeeritud 2025. aastaks ning see aitab oluliselt suurendada taastuvenergia tootmist ja vähendada süsinikuheidet.

Uute parkide valmimisega paistis aina enam silma töötajate põud tuuleparkide hoolduseettevõtetes. Eesti tuuleenergia sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks alustas Pärnu Kutsehariduskeskus 2024. aastal tuulikutehnikute väljaõpet. Programm valmistab ette spetsialiste. Uus õppekava aitab täita tööjõupuudust ning toetab taastuvenergia sektori kasvu.

Mais 2024 toimus Paldiski tuulepargis suur päästeõppus, kus harjutati tuulikutega seotud hädaolukordade lahendamist. Osalesid Päästeamet, arendajad ja tehnikud, et tõsta ohutustaset ja reageerimisvõimekust võimalikes intsidentides. Õppuse käigus testiti evakuatsioonitehnikaid ning esmaabi andmist kõrgustes.

2024. aasta oli Eesti tuuleenergia sektoris märgilise tähtsusega. Uued vähempakkumised, oksjonid ja võrguarendused loovad soodsa pinnase taastuvenergia edasiseks arenguks. Lisaks kindlustab kvalifitseeritud tööjõu koolitamine ning päästeõppused sektori ohutuse ja professionaalsuse kasvu. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon jätkab tööd sektori arengu toetamisel ning koostööd nii arendajate kui ka valitsusega, et saavutada riiklikud taastuvenergia eesmärgid.