Juba 571 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 5 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Aastal 2016 aastal loodi kodanikualgatuse korras MTÜ Ruhnu Kultuuriruum. Liikmete arv 8. Tegevuseks Kihnu-Ruhnu mängude korraldamine.

Tegutsemisaastate jooksul on palju põnevaid projekte koos veetud, sealhulgas 2017 Lätlaste laevaga Palsa reis Gotlandile ja Ruhnu käsitöö õpitubade korraldamine. Puiduseadmete kasutamise kursuse korraldamine. Ruhnu ajaloolise mööbli valmistamiseks seadmete soetamine. 2018

Ruhnu käsitöötubade sisustuste, tarvikute ning terrassi ehitus. Koostati Ruhnu infoflaier. 2019 korraldati kuues Ruhnu viiulilaager ja “Ruhnu saarel mitu otsa” plaadiesitluskontserte. 2020 korraldati Ruhnu viiuli- ja looduslaager. 2021 korraldati juba VIII Ruhnu viiuli- ja looduslaager. Suur osa tegevusi on läbi viidud aktiivse liikmeskonna poolt, keda 2023 oli 9 tublit liiget ning saab 2024 olema veelgi enam. Siinkohal toome välja osad suurimad 2023 aasta tegevused:

Juba kümnenda Ruhnu Viiulilaagri ajal toimus sel aastal esmakordselt ka I Ruhnu viiulifestival, mis toimus 21.- 23. juulil 2023. Kolmepäevane festivali tõi Ruhnu saarele 65 esinejat. Festivalil toimusid loodusmatkad, savinõude maapõletuse õpitoad, viiulikontserdid erinevates paikades, sh kirikutes ja Kultuuriaidas, looduses ja rannas koos hülgeseminariga. Toimus lühifilmiprogramm, toimusid mitmed muusikalised jämmid, festivaliklubi ja tantsutoad, muusikalis-visuaalne installatsioon ja näitus Ruhnu viiuldajatest Ruhnu muuseumis Korsi talus. Festivali ajal said lapsed, pered ja festivali külalised tutvuda põhjalikumalt Ruhnu käsitöö ja pärimusega käsitööõues. Toimus ka Ruhnu rahvariiete loeng- õpituba, traditsioonilise magdaleenapäeva tähistamine ja palju muud. Festival tõi saarele külalisi ja andis tööd ka kohalikele ettevõtjatele. Ruhnu viiulifestival valiti tänavuaastase maailmamuusika messil Womex programmi Upbeat parima tulevikufestivali auhinna nominendiks ja pälvis koha nelja esimese hulgas. Festivali korraldajad said ka Folkloorinõukogu ja Rahvuskultuurifondi tunnustuse. Festivali koostööpartnerid ja toetajad: IIrimaa suursaatkond, Ungari

Instituut, Michkewitchi Instituut, Poola suursaatkond, Ruhnu vald, Ruhnu ettevõtjad, Kultuuriministeerium, Eesti Muusikakoolide Liit,

Rahvakultuuri keskus,

Folkloorinõukogu, Eesti Kultuurkapital, hooandjad, eraisikud.

Sõlmisime vallaga rahvamaja rendilepingu ja nüüd peaksime veel tegema tööd strateegilise partnerluse kokkulepeteks, et suurendada kultuuritegevuste ulatust ja kvaliteeti. Rahvamaja juurde rajatud väliterrass ning hoovi korrastamine koos sotsiaalmajandusliku kohalikul toorainel põhineva kohviku projektiga on aktiiviseerinud korralikult rahvamaja väliruumi, mis omakorda on kutsunud rohkem inimesi külastama ka hoonet ja sealseid näituseid ja üritusi. Muutsime ära elektrilepingu minnes üle täielikult taastuvenergiale. Ruhnu Kultuuriruum on jätkanud Ruhnu käsitöö õpitubade toetamist ja selle formaadi edasi arendamist – meie juures toimuvad töö- ja õpitoad alates tekstiilist kuni keraamikani aga ka ettevõtluskeskonda arendavaid tegevusi. Nagu planeeritud oli, siis rahvamajast on saanud nüüdseks küla keskuses olev aktiivne ruum, kus toimub pidevalt üritusi nii suvel kui talvel. Alati on võimalik rahamaja külastada, seal osaleda huviringides või kasvõi istuda raamatut lugedes, mängides lauamänge või osaledes mälumänguõhtutel. Lisaks korrastasime ära rahvamaja abihoone, kus suvisel perioodil avatud lisaks taaskasutuskeskusele ja avalikule tualettruumile ka veel Ruhnu kaugtöö kontor, mis leidis palju populaarsust. Saare külalistele näitasime ajalooliste filmide programmi. Korraldasime ka uusi väljaspool hooaega üritusi, millest populaarseim oli Ruhnu Metsarahvapäev. Kõikide tegevustega kokku õnnestus meil ka vähendada ühingu võlga ning viia tegutsemisvabadus paremale tasemele. Rahvamajas tegutsev Planeet

Ruhnu saavutas 2023 Saare maakonna aasta turismitegija aunimetuse. Jätkasime ka vetikakasvatuse, kohviku, puidutöökoja, käsitööringide ja residentuuriprogrammi omavahelises seoses ülesehitatud hea sotsiaalmajandusliku kultuuriprogrammi koostamisega, kus otsime omale ka välispartnereid.

2023 jätkus ka ühingus Ruhnu Visioon 2035 koostamine ning täiendamine, et sihipäraste tegevuste ja -projektidega jõuda ühiselt planeeritud tulevikku. Selle baasil oleme teinud palju koosolekuid nii omakeskis kui ka kogu saarele, mõttekodasid ja kohtumisi sidusorganisatsioonidega.

Vastavalt Ruhnu Visioon 2035 ülesehitusele on esmalt ära kaardistatud minevik ja olemasolev olukord ning nendega seotult tulevikuplaanid.

Ruhnu Kultuuriruumi esindus on ka UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääriala nõukogus, kus sarnased suunad inimese ja looduse kooseksisteerimise parimate vormide otsimisel. Otsime veel lahendusi kestliku turismi ning kohalike toorainete väärindamise lahendustele, saare tulevikuvõimalusi sinise majanduse ja rohelise energia teemades. On tekkinud ka läbirääkimisi ja huvi Ruhnu saarest dokumentaalfilmi koostamiseks. Jätkasime läbirääkimisi keeleteadlastega ning koostasime rahastustaotlusi runska keele uurimise rahastuseks. Ruhnu

Kultuuriruum plaanib korraldada tegevusi ja osaleda programmides mis aitaksid saarel elavdada kümnes põhilises teemakategoorias: 1. Kultuuriruum ja elukeskkond 2. Looduskeskkond ja kliimapoliitika 3. Arhitektuur ja saare hoonestus 4. Kirjandus, luule- ja näitekunst 5. Heli-, foto- ja audiovisuaalne kunst 6. Disain, kujutav- ja tarbekunst 7. Rahva- ja pärandikultuur 8. Religioon ja vaimne tervis 9. Kehakultuur, sport ja tervislik toitumine 10. Majanduskultuur ja sotsiaalse ettevõtluse arendamine

Nagu nüüdsest igal aastal, siis andsime välja ka aunimetuse ja tänukirjad Ruhnu Nööp raames, kus me täidame oma eesmärki Ruhnu kogukonna täisväärtusliku elukeskkonna väärindamisel, sh Ruhnu saare kultuuripärandi jäädvustamisel, loomisel ja tutvustamisel. Sel aastal