EESTI TANTSUHUVIHARIDUSE LIIT MTÜ hetkeolukord
Juba 285 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.
Tegevusaruanne 2022
ETHLi liikmeskond on võrreldes eelmise aastaga jäänud samaks, liikmeid kokku 64 tantsuhuvikooli või -stuudiot. Lisaks toetajaliikmeid 31 eraisikut. Aasta jooksul on läbiviidud erinevaid tegevusi, mis toetasid liidu eesmärke ning lähtusid ETHLi arengustrateegiast 2020-2025, valdkonnaga seotud riikikest arengukavadest ning HTMi huvihariduse kvaliteedi arendamise programmist.
ETHLi fookuses 2022 aastal oli jätkuvalt (tantsu)huvihariduse kvaliteedi arendamine ning koostöö võrgustiku erinevate osapooltega. Jätkasime süsteemsete ETHLi strateegiliselt oluliste ja samas mitmete juba traditsiooniliste tegevustega, mis toetavad nii valdkonna kvaliteedile tähelepanu pööramist ja selle tähtsustamist tantsuhariduses kui ka kogukonna omavahelist koostööd: infovahetus; (cid:127) tantsuõpetajate täiendkoolitus- ja mentorprogrammid; (cid:127) tantsuhuvihariduse valdkondliku arengu teemalised töögrupid (sh kvaliteedi ekspertgrupp); (cid:127) esindamised üle-eestilistes aruteludes; (cid:127)
ETHLi mõttetalgud ja inspiratsioonipäevad; (cid:127) tantsuhuvihariduse aastapäeva gala ja Noorte Tantsu Foorum; (cid:127) koolituste korraldamise toetusprogramm tantsukoolidele; (cid:127)
Tervisemuuseumi programmi arendamine tantsukoolidele; (cid:127) kaasavad tantsuprogrammid noortele tantsijatele läbi Noorte Tantsu Ühingu; (cid:127) üle-eestilise tantsuhuvihariduse suursündmuse toetuse konkursi väljatöötamine ja konkursi (cid:127) läbiviimine jpm.
(cid:127)
Korraldasime erinevaid infopäevi ja koostööd Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liiduga, et toetada tantsuõpetajate teadlikkust erialase hariduse vajadusest ning tantsuspetsialisti kutsetunnistuse tähtsusest. Jätkus liikmeskonna töötajate aktiivne osalemine vastavatel täiendkoolitustel, infopäevadel ja kutse taotlemise protsessis.
Aasta jooksul suurendati liikmete ja laiema võrgustiku teadlikkust kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtetest ning tehti koostööd teiste organisatsioonidega huvihariduse valdkonna kvaliteedi kriteeriumite väljatöötamiseks. Mõningate KOV-de toetus- või tegevussüsteemides (nt. Tartu ja
Tallinn) on tänaseks arvestatud ka tantsuspetsialisti kutse või erialase kõrgharidusega õpetajate kompetentsi nõuet.
Toetasime läbi mitmete tegevuste tantsunoorte aktiivsema kaasamise soodustamist valdkondlike tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse koostöös Noorte Tantsu Ühinguga.
Valdkonna esindamine ja poliitika kujundamine (tantsu)huvihariduse valdkonna teemade tõstatamine ja esindamine: huvihariduse õpetajate (cid:127) riikliku palgatoetuse vajadus, tantsuhuvikoolide ja -stuudiote toimetuleku probleemid, tantsuhuvihariduse kvaliteedi arendamine (kvaliteetse tantsuhuvihariduse põhimõtete teadvustamine, kvaliteedi kriteeriumite ja mõõdikute analüüs, eneseanalüüsi küsimustiku väljatöötamine) jm.; tantsuspetsialisti kutsesüsteemi teadvustamine ja arendamine; (cid:127) koostöö edendamine, kohtumiste korraldamine partnerorganisatsioonidega; (cid:127) tantsu kui liikumisharrastuse teadvustamine riigi tasandil ning liikumisaastaks ettevalmistamine; (cid:127) osalemine riikliku üldhariduse ja mitteformaalhariduse hariduse lõimingu arengu- ja (cid:127) pilootprogrammi väljatöötamises, et teha ettepanekuid riikliku süsteemi loomiseks ning analüüsida edasisi samme lõimumisvõimaluste toetamiseks tantsuvaldkonnas.
Kommentaarid (0)