Ravikindlustuse katvus on olnud Eestis sotsiaalkaitse murekoht juba aastaid. Sotsiaalministeeriumi tellitud ja POLIITIKAUURINGUTE KESKUS PRAXIS SA läbi viidud analüüs „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad ravikindlustuses?“ annab ülevaate sellest, kes on Eestis ravikindlustuskaitseta ja mis on selle peamised põhjused. Jahmatava tõsiasjana tuli uuringust välja, et 120 000 tööealist inimest Eestis on ravikindlustuseta. Eestis on kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus. Selliste inimeste hulk on viimase kümnendi väikseim, kuid OECD ja EL riikide keskmisega võrreldes endiselt suur. Valdav osa ravikindlustuseta inimestest on katkendliku kindlustuskaitsega. Ravikindlustuse puudumine on ühiskonnas jagunenud ebavõrdselt. Alakaetus on kõige suurem meeste, parimas eas tööinimeste, muukeelse rahvastiku ja madalama haridustasemega inimeste seas. Samuti on haavatavas olukorras hiljuti 3-aastaseks saanud laste vanemad, eriti emad, kelle sisenemine või naasmine tööturule ei ole sujuv. Kindlustuskaitse katkemise või puudumise põhjused peituvad nii tööturul kui ka sotsiaalsüsteemis. Ravikindlustus puudub sageli ebaregulaarse tulu või töövormi eripära tõttu. Praegune süsteem ei ole paindlik erinevate töövormide suhtes. Seetõttu võiks ühe poliitikamuudatusena kaaluda võimalust arvestada ravikindlustuse kehtimiseks sotsiaalmaksu laekumist möödunud 12 kalendrikuu eest, mis aitaks tasandada ebaregulaarsest hõivest ja sissetulekust tekkivaid kindlustuskatkestusi Inimesed, kellel on õigus Haigekassa kindlustusele sotsiaalsüsteemi kaudu, ei ole piisavalt teadlikud või motiveeritud kasutama erinevaid „uksi“, mille kaudu ravikindlustust taotleda. Kokku on ligi 50 erinevat ravikindlustuse saamise alust, mida on keeruline riigil hallata ja kodanikul teada. Parem teenusedisain aitaks ravikindlustusest väljakukkumist ennetada, kuid ainult teadlikkuse suurendamisest ja ennetustööst ei piisa. Praeguse ravikindlustussüsteemi peenhäälestamisega saab katvust suurendada pea 1 protsendi võrra. Kindlustamatuse põhjused on sedavõrd erinevad, et nende kaotamiseks tuleks disainida hulganisti erinevaid poliitikameetmeid. See aga teeks tänase süsteemi veelgi keerulisemaks. Ravikindlustuse katvust aitaks märkimisväärselt suurendada liikumine universaalse ravikaitse süsteemi poole. Tegu oleks põhimõttelise muutusega, sest riiklikule tervishoiusüsteemile ligipääsuks ei peaks inimesed tegema töötasust sissemakseid (nn ostma ravikindlustust), vaid õigus riiklikele tervishoiuteenustele kaasneks automaatselt residendi staatusega. Kõiki elanikke hõlmava ravikaitsesüsteemi loomine eeldab põhimõtteliste muudatuste tegemist tervishoiu rahastamises ja riigi maksusüsteemis. Millised on Eestile jõukohased sammud ja tempo universaalse ravikaitse poole liikumisel, vajab põhjalikumat analüüsi ja ühiskondlikku arutelu. Uuringu eesmärk on saada otsustustuge ravikindlustuse korralduse edasiarendamiseks eesmärgiga laiendada elanikkonna kaetust solidaarse ravikindlustusega. Seega kujundatakse uuringu käigus ravikindlustuseta või ebaregulaarselt kindlustatute isikupõhise analüüsi tulemuste põhjal valikud võimalikult paljudele ravikindlustuskaitse tagamiseks ning hinnatakse nende võimaluste mõju.   Kui tahad ülevaadet, kui palju Eesti ettevõtted tööjõumaksudena välja käivad, kasuta Inforegistrit 2 nädalat tasuta.