Juba 773 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2024

SA VÄHIHAIGETE TOETUSRAVI TEGEVUSARUANNE 2024.aastal

Asutuse taustast

SA Vähihaigete Toetusravi on Eesti Vähiliidu poolt ellu kutsutud ja loodud 1997.aastal. Töötasime (arstid/õed) kuni 31.12..2020.aastani 16 maakonnakeskuses, kokku 17 kabinetti, 44 töötajat. Töö toimus Eesti Haigekassa lepingupartnerina rahastuse alusel. Igal aastal raviti ligi 1000 haiget haige kodudes üle Eesti. Edasi vähihaigete koduse toetusravi teenus samastati Eesti Haigekassa (praegune Tervisekassa) ja Sotsiaalministeeriumi poolt koduõendusega. Sellega koos arstide teenuse osutamine ja rahastus lõpetati. Meie asutuse põhimõte oli ja on tagada kvaliteetne palliatiivne ravi vähihaigetele kodus ja ambulatoorselt nagu näevad ette Euroopa Liidus kehtestatud palliatiivse ravi põhimõtted. Seetõttu otsustas SA nõukogu haigekassaga lepingu peatada, kuna meie asutuse töötajad olid õppinud töötama arst ja õde ühise meeskonnana.

2021.aastast vastavalt SA nõukogu plaanile ja põhikirja muudatustele soovisime jätkata ambulatoorse nõustajana Tartus ja Lõuna-Eestis, ning võimalusel koolitusasutusena, et rikkalikke teadmisi ja töökogemusi kasutada nii vähihaigete, omaste kui ka meditsiinitöötajate koolitamiseks.

Kooskõlastus koolituseks Eesti Õdede Liiduga on olemas, et koolitusel osalenud saaksid tervishoiusüsteemis aktsepteeritavad täienduspunktid.

Tegevus 2024.aastal

Põhirõhk on olnud individuaalsel nõustamisel ja koolitustel vähihaigetele ja nende lähedastele

Tartus Tiigi 11 koostöös Lõuna-Eesti Vähiühinguga, mida oleme teinud haigetele ja nende lähedastele tasuta. Korraldanud loengulist tegevust Lõuna-Eestis ja seal ka individuaalseid nõustamisi, mida oleme teinud tasuta. Ka haiged, nende lähedased, kellel pole raha, peavad ju kuskilt abi saama. Sagenenud on ka Ukraina inimeste pöördumised küll haigestumise etapis ja abivahendite osas. Ka nemad on majanduslikult vähekindlustatud ja tihti on probleemid keeleoskustega.

Aasta jooksul külastas meie kabinetti ligi 2000 inimest erinevate probleemidega. Andsime ligi 1300 inimesele telefonikonsultatsioone. Oleme läbi viinud tasuta koolitusi hooldekodudes üle Eesti, kus on olnud vähihaiged. Ka hooldekodudel ei ole eelarvet eraldi vähihaigete palliatiivse ravi koolituse osas. Kesksed probleemid, millega pöördutakse SA-sse on:

Ravijärjekorrad (cid:127)

Ebaselge sõnastusega konsiiliumi otsused (cid:127)

Mitmed terviseprobleemid ja raviarstiga ühenduse saamine kontrollide vaheajal (cid:127)

Teadmatus, kust saada parimat ravi või elulõpu põetust (cid:127)

Nõustamine abivahendite hankimiseks, nende kasutamise õpetamine (cid:127)

Sotsiaalsete toetuste saamise võimalused, nende taotlemine, dokumentide vormistamine, osadel (cid:127) puudub kodus internet jmt

Valuraviga seonduv (cid:127)

Toitmis- ja toitumisküsimused jne.

(cid:127)

Viimasel ajal on sagenenud helistamised hooldekodudes töötavate õdede poolt, kellel on mitmeid probleeme hooldekodus olevate vähihaigetega , keda peaks arstlikus osas nõustama perearst, kuid perearst tihti kaugel ja raske saada kätte. Ka kliinikumi õed-nõustajad ja hooldushaiglate personal küsib nõu vähihaigete palliatiivse ravi osas.

Tegevuse jätkamine edasi on problemaatiline rahaliste vahendite nappuse tõttu. Kurb on see ajal kui esmane vähihaigestumus kasvab, ravitulemused tasapisi paranevad ja seega abivajavate vähihaigete hulk on püsivas kasvutempos. Vähekindlustatud inimestele peaks jääma ka võimalus kvaliteetse tasuta abi ja nõuannete saamiseks . Koolitusturg Eestis on pingeline. Eesti Vähitõrje arengukavas 2021-2030 rahalist katet tegevusele, mida osutame, ei ole. Samuti pole saanud abi äsjaloodud Eesti Vähikeskusest kogukonna tegevuse juhtimise osas. Ilmselt tuleb suunata põhirõhk projektidele.