EESTI-HOLLANDI HEATEGEVUSFOND SA

Ärimeedia ja uudisvoog
?
Juba 3651 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 9 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja komment

EESTI-HOLLANDI HEATEGEVUSFOND SA hetkeolukord

Juba 3651 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 9 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja kommenteeritud 139 korda.

Tegevusaruanne 2025

Eesti Toidupank

Sotsiaalmajanduslik taust

Toiduainete hinnatase Eestis on kõrge. 2024. aastal oli toidu keskmine hind 5,3% kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Arvestades kohalikke palku ja pensione, on paljudel inimestel raskusi igapäevase toidu eest tasumisega.

Euroopa Keskpanga andmetel kasvasid toiduhinnad Eestis ajavahemikus 2019. aasta lõpust kuni 2025. aasta augustini euroala riikidest kõige kiiremini. Eestis kallines toit 57%, samas kui euroala keskmine hinnatõus oli 33%. Eurostati andmetel kulutasid Eesti elanikud 2024. aastal 8,2% oma majapidamiskuludest elektrile, gaasile ja küttele, samas kui Euroopa keskmine näitaja oli 4,6%.

2026. aasta algust iseloomustasid madalad temperatuurid ning kõrge energiahindade tase. Geopoliitiliste pingete tõttu toimus kütusehindade tõus, mis võib lähikuudel avaldada täiendavat mõju toidu, transpordi ja energia hinnale. Suurperede, eakate, väikese sissetulekuga inimeste ja toimetulekutoetuse saajate jaoks on toiduabi seetõttu jätkuvalt väga oluline.

Missioon ja eesmärgid

Eesti Toidupanga tegevuse eesmärk on vähendada toidu raiskamist ning pakkuda abi puudustkannatavatele inimestele.

Toidu hulk, mis visatakse igapäevaselt ära kodumajapidamistes, toitlustussektoris ja põllumajanduses, kuid ka tootjate, maaletoojate ning kauplusekettide poolt, on tohutu. Selline raiskamine on lisaks ebaeetilisusele ka otseselt keskkonnale kahjulik. Sellest tulenevalt on Toidupanga missiooniks koguda kokku, sorteerida ja pakkida tarbimiskõlblik toit, mida ettevõtted ja põllumajandustootjad ei suuda erinevatel põhjustel ära müüa, ning toimetada see abivajajateni. Seejuures ei piirdu organisatsioon vaid koguste suurendamisega – Toidupank püüab igal aastal pakkuda inimestele üha kvaliteetsemat, tervislikumat ja mitmekesisemat toitu.

Alates 2010. aastast on Toidupank toimetanud abivajajateni ligikaudu 38 miljonit kilo toitu, millest 32 miljonit kilo on päästetud toit. Sellise koguse toidu päästmisega on ära hoitud hinnanguliselt 80 miljoni kilo CO2 õhkupaiskumine.

Organisatsiooniline ülesehitus

Pärast kaheaastast ettevalmistustööd alustas 2010. aasta märtsis tegevust Eesti esimene toidupank – Tallinna Toidupank, mille asutas SA

Eesti-Hollandi Heategevusfond. Tänaseks on Eestis kokku 15 toidupanka, mis tegutsevad kõigis maakondades. Ida-Virumaal on neid kaks (Jõhvis ja Narvas). Jõgevamaal eraldi toidupanka ei ole, kuid sealset toidu jagamist korraldavad Tartu Toidupank ja Lääne-Viru Toidupank.

Kohalikud toidupangad vastutavad toidu kogumise ning jagamise eest nii abivajajatele kui ka teistele heategevusorganisatsioonidele oma maakonna piires. Viisteistkümnest toidupangast kümmet juhtis 2025. aastal SA Eesti-Hollandi Heategevusfond, ülejäänud viis on aga iseseisvad mittetulundusühingud, kellega fondil on sõlmitud koostöökokkulepped. Kõik toidupangad tegutsevad ühise nimetuse all – Eesti Toidupank.

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond sõlmib katuseorganisatsioonina lepinguid toidutootjate, maaletoojate ja jaekettidega, organiseerib toidukogumisaktsioone ning koordineerib Sotsiaalministeeriumi programmi „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi kogumine ja jagamine“. Fond vastutab jagatava toiduabi jaotuse eest, kaasates partnereid, kelleks on kohalikud omavalitsused ja erinevad heategevusorganisatsioonid. Samuti korraldatakse kauplustes toidukogumisi, muid heategevuskampaaniaid, toidukoolitusi ja koostööprojekte.

Lisaks kogub fond raha vajaliku inventari, näiteks külmikkaubikute, külm- ja sügavkülmkambrite, laoriiulite, kahvelkärude ja kaalude soetamiseks.

Tegevuskohtade jaotus

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond juhib kümmet toidupanka: Tallinn (Harjumaa), Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa (Jõhvi ja Narva), Järvamaa,

Tartumaa, Valgamaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Raplamaa. Viit toidupanka juhivad iseseisvad MTÜ-d: Põlvamaal MTÜ Põlvamaa Puuetega

Inimeste Koda, Võrumaal Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus, Viljandimaal SA Perekodu, Pärnumaal MTÜ Pärnu Toidupank ja Saaremaal MTÜ

Saare Toidupank.

Tallinna ja Harjumaa Toidupanga peamine ladu asub Lasnamäel aadressil Punane 48A. Lisaks toimub jagamine Mustamäel ja Maardus ning mais 2025 avati uus jagamispunkt Põhja-Tallinna linnaosas. Novembris alustas Tallinna Toidupank supi jagamist kodututele, eakatele, põgenikele ja toimetulekuraskustes inimestele. Suppi jagatakse koostöös Malta Ordu Eesti vabatahtlikega igal laupäeval Tallinna Keskturul 60–80 inimesele.

Koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga korraldatakse igal nädalal toiduvalmistamise kursusi 8–12-liikmelistele gruppidele. Alates novembrist viib Tallinna Toidupank koostöös Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ellu projekti „Pikaaegselt sotsiaaltoetust vajavate töötute aktiviseerimine“.

Kommentaarid (0)


Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Dropdown

kõik artiklid

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.