Juba 748 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 54 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus on loodud juriidilise kehandina Eestirootslaste Kultuuriomavalituse eesmärkide täitmiseks.

Põhitegevuseks on säilitada ja arendada rannarootsi kultuuripärandit Eestis, ühendada eestirootslasi Eestis ja välismaal ning täita rahvusvähemuste kultuuriautonoomia seadusest, kultuuriomavalitsuse määrusest ja sihtasutuse põhikirjast tulenevaid kohustusi.

Sihtasutuse juhatus andis nõukogule ülevaate sihtasutuse majanduslikust tegevusest majandusaasta nelja kvartali jooksul raamatupidamisdokumentide alusel.

Juhtuse koosolekud toimusid Tallinnas neljal korral: 7.veebruar, 24.mai, 23. september ja 27. november 2025.a.

Kultuurinõukogu koosolek toimus 24.05.2025.

TOIMUSID EESTIROOTSLASTE KULTUURIOMAVALITSUSE KULTUURINÕUKOGU VALIMISED 7.-9, 11.2025.

Kultuuriministeeriumi toetusel viidi läbi uue kultuurinõukogu valimised perioodiks 2026-2028. Kandideeris 21-le kohale 27 isikut. Juhatus jätkab samas koosseisus. Nõukogu esimees valiti samuti tagasi. Nõukogu istungil aseesimeheks valitud Lars Rönnberg asemel tuli segaduste vältimiseks registris valida uueks aseesimeheks Anu Raagmaa. Sihtasutuse kolmandaks liikmeks valiti Kristi Mikiver. Revisjoni läbiviijaks valiti

Leif Strömfelt.

AJALEHT EESTIROOTSLANE UUENES

Ajaleht "Eestirootslane" ilmus neljal korral ja uuenenud formaadis, mille loojaks on Piret Roberg. Ajaleht muutus ka sisuliselt Aibolandi aasta (näituse avamise perioodiks välja kuulutatud teeme-aasta) jooksul, et kaasata ajakirja valmimisse autoreid eri piirkondadest ja erinevaid

Aibolandi piirkondi kajastavalt.

RAAMATU "RANNAROOTSLASTE RAHVARÕIVAD" KUJUNDUS, TRÜKK JA ESITLUSED

Koostöös Saara Kirjastusega ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse Saarte pärimuskultuuri programmi ning Eesti Kultuurkapitali toel sai rahvarõivaid kujutav suurteos kujunduse, mis on selle teose vääriline. Raamat ilmus trükist suvel ja esimesed raamatu esitlused Tallinnas ja Ruhnus toimusid trükisooje raamatuid tutvustades. Järgmised tutvustused toimusid ka teistes piirkondades, mida rahvarõiva piibel endas sisaldab. Mõte kõiki piirkondi koondava ja võrdleva rannarootslaste rahvarõivaraamatu väljaandmiseks sai teoks. Kogu projekt oli kestnud viis aastat.

TRÜKIST ILMUSID VEEL 2 RAAMATUT

Koostöös Osmussaare Külaseltsiga/Odensholms Byalag valmis ja ilmus trükist raamat osmussaarlaste ajaloost ja tänapäevast. Raamat ilmus kahes keeles eraldi: eesti keeles "Osmussaar" ja rootsi keeles "Odensholm". Trükis on põhjalik ülevaade osmussaare asustusloos ja täiendus varem ilmunud raamatutele Vormsist, Naissaarest, Pakritest, Vihterpalust. Plaanis on raamat Noarootsi ajaloost.

Kuus aastat ette valmistatud raamat (2019-2025) Naissaarelt pärit astro-optik Bernhard Schmidti elutööst sai valmis. Raamat ilmus kahes keeles eraldi: "Bernhard Schmidt-leiutaja Naissaarelt" koostöös Argo Kirjastusega ja kultuuriomavalitsuse väljaandena "Bernhard Schmidt - uppfinnare fran Nargö", mis koondas endas kolme riigi koostöös kaheksat inimest Naissaarte juurtega Kristina Roseni juhtimisel sai ülevaateteoseks, mis käsitleb põhjalikult maailmakuulsa leiutaja elutööd.

KOOSTÖÖS EESTI RAHVA MUUSEUMIGA NÄITUSE SÜND JA AVAMINE

Raamatu loomine sai tõukeks rannarootslaste kultuuri tutvustavale näitusele "Rannarootslased. Estlandssvenskar. Randunud ja juurdunud", mis avati 24. mail 2025.

Algne mõte tuli Helgi Põllolt, kes arvas, et raamatu jaoks koondatud materjal ja uurimistöö on hea alus rannarootslaste rahvarõivanäitusele.

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse sooviks oli tutvustada kogu rannarootslaste asustuslugu ja ka tänapäeva ning 2021 andis organisatsioon üle taotluse ERMile, mis sai positiivse vastuse ning suurnäituse loomine võis alata. Näituse loomise juures lisaks ERMile endale osales erinevaid huvigruppe lisaks kogukonnale, kes jagasid arhiive ja inimressursse. Kõiki ei saa siinkohal üles lugeda, sest see nimekiri saaks väga mahukas.

KOOSTÖÖS EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIDUGA OSALES AIBOLAND MARDILAADAL

Juhatuse liikme Piret Robergi initsiatiivil sündis idee osaleda Mardilaada peakülalisena. Paaril eelmisel aastal oli kultuuriomavalitsus juurutanud elava kultuuriruumi ja võtnud uuesti kasutusele ajalooliste rannarootsi asualade tähistamiseks sõna "aiboland" ja nii osales 2025.aastal

Mardilaadal Aibolandi kõik piirkonnad, kas iseseisva kavaga laval või töötubade alal. Sügistorme trotsides oli kohale tulnud Ruhnu kool (õpetajad ja koolilapsed). Kultuuriomavalitsus on tänulik kõikidele piirkondadele, kes andsid enda panuse ja tegid Aibolandi nähtavaks kogu selle rikkuses: Ruhnu, Vormsi Hiiumaa, Noarootsi Pakri saared, Nõva, Haapsalu, Naissaar, Tallinn, Vihterpalu. Täname ERKL rahalise ja korraldusliku toetuse eest! Juhatuse liige Kairi-Liis Habichti intervjuuprojekti salvestustest sündis suurele ekraanile materjal "Rannarootslaste lood", lisaks ERKLi filmitud materjalile.

PAKRI PULM KOOSTÖÖS LEESIKATE JA KRISTIINA SIIGIGA 2025.aastal etendus rannarootslaste asustuslugu kajastava näituse järel Pakri pulm, mida juhendas Kristiina Siig, kelle juhendada on rahvatantsurühm Leesikad. Ürituse õnnestumisse panustasid endised pakrilased, kes olid Pakri pulma lavatamisel osalenud Rannarootsi

Muuseumi juures aastal 2000. Arnold Lindgren Suur-Pakrilt kirjutas ümber Pakri pulma stsenaariumi, Gun Pella ja Nils Sjölund nõustasid ning nii sai ERMi poolt lindistatud värske Pakri pulmatraditsioone tutvustav materjal. Rannarootslaste asustuslugu tutvustava näituse jaoks on taotlenud rahastust ja panustanud omafinantseeringuna kultuuriomavalitsuse poolt otseselt ja kaudselt 31 500 eurot perioodil 2024-2025, et korraldada sündmusi ERMis. Plaanis on panustada enne näituse sulgemist veel 13 000 eurot.