Juba 1110 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,7 punktiga ja kommenteeritud 300 korda.

Tegevusaruanne 2024

Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine.

1963. aastal asutatud muuseum tegutses 2016. aasta juuni lõpuni riikliku muuseumina ning kandis Eesti

Spordimuuseumi nime. 1. juulist 2016 alustas muuseumi õigusjärglasena tegevust SA Eesti Spordi- ja

Olümpiamuuseum, mille asutajateks on ühiselt Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti

Olümpiakomitee.

SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi (edaspidi ESOM) juhtis 2024. aastal neljaliikmeline nõukogu: EOK esindajad Siim Sukles (esimees kuni 18.11.2024), Kristo Tohver (alates 19.11.2024, esimees alates 01.12.2024) ja Urmo Soonvald; Kultuuriministeeriumi esindaja Tarvi Pürn; Rahandusministeeriumi esindajad Mart Uusjärv (kuni 13.04.2024) ja Tanel Steinberg (alates 14.04.2024). ESOM juhatuse liige ja ühtlasi tegevjuht alates 01.08.2016 oli Siim Randoja, raamatupidaja Marve Peitel ja 2024. aasta audiitoriks audiitorbüroo ELSS OÜ.

2024 2023 2022 2021 2020

SA ESOM omatulud 218 296 195 515 155 603 73 312 38 365

SA ESOM külastajate arv 35 351 30 755 22 624 11 540 6389 2024. aasta oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi jaoks järjekordselt kõigi aegade rekordilise külastatavuse ja omatulude näitajaga, mille taga on lisaks muuseumi atraktiivsuse järjepidevale tõusule aktiivne töö muuseumi haridustegevuste ja turunduse suunal.

Lisaks muuseumi põhitegevuseks olevale tööle spordipärandiga viidi ellu koostööprojekte, valmisid mitmed väiksemad näitused, toimusid traditsioonilised sündmused muuseumis ning tegevused koolivaheaegadel. Jätkati aktiivset tegevust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ellu kutsutud

Olümpiamuuseumide koostöövõrgustikus.

Suuremate näitustena avati elamuslik võitluskunste tutvustav näitus “Haarete saal” ning olümpia-aasta puhul Pariis 1924 suveolümpiamänge meenutav näitus. Spordipärandi valdkonnas valmis lisaks mahukale tööle muuseumi kogudega ka olümpiaajalugu käsitleva teose “Olümpia lugu” teine, täiendatud trükk. Ette valmistati Tallinna lennujaama olümpiavärava jätk – paralümpiavärav, koostöös Eesti Paralümpiakomitee ja Toyotaga.

Muuseum osales aktiivselt Tartu2024 kultuuripealinna aasta programmis, nii põhiprogrammi osaks olnud rahvusvahelise Spordi- ja Olümpiafilmide festivaliga kui ka väiksemate turundusprojektidega (pikendatud suviste lahtiolekuaegadega jms). Väljaspool Tartut oli laiematest koostööprojektidest mahukaim koostöö

Fotografiska keskusega Tallinnas, mille tulemusena valmis 2025. aasta alguseks esimene Lembit Peegli fotopärandit avav isikunäitus.

2024. aastal viis muuseum ellu erinevaid tegevusi muuseumi jätkusuutlikkuse heaks – regulaarselt käis koos muuseumi keskkonnaalane töörühm, valmistati ette 2025. aastal avatavat keskkonnanäitust ja tehti ettevalmistusi Green Key sertifikaadi taotlemiseks.