Juba 606 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 106 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Üldine informatsioon

OÜ Jaarlo on 2022. a. tegutsenud vastavalt põhikirjale. Osaühing tegeles 2022. a. kinnisvara haldamise, hooldamise ja rendiga. 2022. aastal tehti parendusi olemasolevatele kinnisvara objektidele. 2022. aastal moodustas müügitulu 93 tuhat eurot (2021. aasta: 90 tuhat eurot). 2022.

aasta ärikasum majandustegevusest moodustas 231 tuhat eurot (2021. aasta: ärikasum 544 tuhat eurot).

OÜ Jaarlo-l on 2 liikmeline juhatus. 2022. aastal juhatuse esimehele ja juhatuse liikmele töötasu ei makstud, samuti ei tehtud neile muid väljamakseid.

2023. aastal on kavas arendada kinnisvaraga seotud tegevust - müüa ning soetada kinnisvara ning teha olemasolevale kinnisvarale parendusi.

OÜ Jaarlo tütarfirmaks on OÜ Belesta, äriregistri kood 10118688, registreeritud 20.11.1996

OÜ Jaarlo-l puudub risk valuutakursside- ja intressimäärade osas, kuna valuutas tehinguid ei teostata ning laenukohustised moodustavad 3% bilansimahust.

Majanduskeskkond

Eesti majandus on kannatanud ostujõu ning konkurentsivõime vähenemise tõttu. Statistikaameti hinnangul kahanes Eesti majandus eelmisel aastal 1,3%. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega kujunes möödunud aasta Eesti majanduse jaoks kasvumõõdiku järgi nõrgemaks. Ühest küljest tuli Eesti ettevõtetel hakkama saada kiiremini tõusnud energiakuludega ning tarneprobleemide ja tooraine järsema hinnatõusuga. Teisalt võimendas langust see, et Eesti majandus jõudis pandeemia järgselt väga kiiresti majandustsükli harjale - aasta lõpus tunnetasid ettevõtted majanduse seisu sama kuumenenuna kui 2007. aasta buumi ajal. 2023. aasta alguses hindavad Eesti ettevõtted siinseid majandusolusid keskpäraseks.

Kuigi reaalne SKP vähenes mullu, oli jooksevhinnas SKP kasv ikkagi väga kiire. See tähendas nii kasumite kui ka palgatulu kasvu.

Kogumajanduse kasum suurenes palgatulust kiiremini ja juurdehindlus majanduses tervikuna kasvas. Kasumite hoogsa tõusu taga oli osaliselt asjaolu, et osa harude väljamüügihinnad kasvasid toormehindade kallinemise toel. Toormehindade kasvust sõltuvad harud, nagu põllumajandus, metsandus, energeetika ja mäetööstus selgitavadki valdava osa juurdehindluse kasvust majanduses. Ülejäänud majanduses suurenes kasum peaaegu sama kiiresti kui tootmiskulud. See näitab, et ettevõtted ei kandnud kulude kasvu mitte lihtsalt tarbijatele edasi, vaid suutsid suurendada ka kasumeid, säilitades kasumite osakaalu toote hinnas.

Majapidamiste tarbimine vähenes IV kvartalis aasta varasemaga võrreldes pea 2%. Selle põhjuseks oli peamiselt hinnakasvu tõttu vähenenud ostujõud, aga ka väike kindlustunne. Kulukaupade, sh toidukaupade tarbimise vähenemine näitab, et inimesed on piiranud ka oma igapäevaseid väljaminekuid. Vähenev püsitoodete (sh sisustus- ja kodukaupade) soetamine viitab ka sellele, et alates pandeemia ajast kestnud ostubuum raugeb ning kinnisvaraturg jahtub.

Eluasemeturul jätkus möödunud aasta lõpus rahunemine – hinnakasv pidurdus ning tehingute arv vähenes. Suurim korrektsioon on toimunud järelturul, kuid ka uute eluruumide ostutehingute arv vähenes 2022. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses umbkaudu 10%. Veidi vastuoluliselt näitab SKP statistika, et 2022. aasta teises pooles tehti investeeringuid eluruumidesse pea kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem.

Allikas: Eesti Pank

Majandusprognoos

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks. 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. Järgmistel aastatel majanduskasv tugevneb 3% lähedale. Sellele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja nii ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunde paranemine, mis loob paremad eeldused uute investeeringute tegemiseks. Kerkinud intressimäärade tingimustes kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks kui enne mitmikkriisi ning sellest tulenev tugi majandusele jääb tagasihoidlikumaks.

Prognoosiga seotud ebakindlus on endiselt suur. Kuigi tarneahelate ja energiaga seonduv määramatus on vähenenud, siis sõja ja geopoliitiliste pingete edasine kulg võivad märgatavalt muuta majanduse väljavaadet.

Hinnatõusu aeglustumine jätkub. Veebruaris 2023 17,6%ni küündinud inflatsioon peegeldab eelmise aasta esimeses pooles toimunud järsku hinnatõusu, samas kui alates 2022. aasta augustist on tarbijakorvi maksumus kasvanud üksnes 1,3%. Jooksva aasta keskpaigaks võib oodata inflatsiooni alanemist alla 10% ning aasta lõpuks 4% lähedusse. Hinnakasvu aeglustavad tõusev aastatagune võrdlusbaas ning energia ja toidutoormete odavnemine. Lisaks pidurdab hinnatõusu möödunud aastaga võrreldes nõrgem nõudlus, mis ei võimalda ettevõtetel hindu varasemas tempos tõsta, sest varem tarbimisele tuge pakkunud pandeemiasäästude ja teisest pensionisambast välja võetud raha turgutav mõju on kadunud. Eelmise aasta lõpus alanud keskmise palga ostujõu taastumine jätkub, jõudes tagasi languseelsele tasemele 2025. aastal.