Juba 1369 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 198 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga ja kommenteeritud 7 korda.

Tegevusaruanne 2023

Sõpruse Ärimaja OÜ põhitegevuseks on Tallinnas Sõpruse pst 145 asuva büroohoone omamine ja haldamine. 2007.

aasta lõpus valminud 5-korruselises büroohoones on üüripinda ligikaudu 13 tuhat m2. Hoone suurimaks üürnikuks on

Elisa Eesti AS. Büroohoone esimesel korrusel paiknevad kaubandus- ja teeninduspinnad ning toitlustuskoht, 2.-5.

korrusel asuvad bürood.

Parkimine on korraldatud 347-kohalise parkimismaja kahel tasapinnal ning külastajatele/klientidele maja ees. Külaliste parkimisalal asuvad elektriautode kiirlaadijad ning parkimismajas elektriautode laadijad. Hoones on muuhulgas autopesula, spordisaal, eraldi ruum jalgrataste hoidmiseks ning riietus- ja pesuruumid üürnike töötajatele.

Sõpruse Ärimaja on üks vähestest büroohoonetest Eestis, kus töötavad nii päikesepaneelid kui koostootmisjaam, mis varustavad hoonet elektri ja soojusega. 2019. aasta sügisel pälvis büroohoone rahvusvahelise keskkonnasäästliku hoone sertifikaadi BREEAM In-Use tasemel Very Good hoone kohta (Part 1 – Asset Performance) ning 2022. aasta veebruaris ka hoone juhtimise kohta (Part 2 – Management Performance) tasemel Very Good. Tegemist on rahvusvahelise kvaliteedimärgiga, mis kinnitab hoone omaniku panustamist paremasse sisekliimasse ja töökeskkonda.

2023. aastal jätkus ettevõttes tavapärane majandustegevus. Aruandeaastal vähenes ettevõtte käive 6% võrra ning üüritulud 4,5% võrra mitmete üüripindade ümberehituse tõttu kuna üüritulu sel perioodil ei laekunud.

Lisaks üüripindade kaasajastamisele jätkas ettevõte 2023. aastal investeeringutega ka hoone tehnosüsteemidesse, laiendas olemasolevat päikeseparki hoone katusel ning rajas uusi elektriautode laadimisjaamasid.

Tulenevalt intressikulude märgatavast kasvust (2023. aastal 506 tuhat vs 2022. aastal 156 tuhat eurot) ja tavapärasest suuremast tulumaksukulust väljamakstud dividendidelt, lõpetas ettevõte 2023. aasta 20 tuhande eurose puhaskahjumiga.

Riskid ja riskijuhtimine

Igapäevatöös puutub Sõpruse Ärimaja kokku erinevate äritegevusega seotud riskidega.

Üürnikega seotud krediidiriski juhitakse valdavalt kas pangagarantiide/tagatisdeposiitide abil, samuti tegeldakse aktiivselt võlgnevuses olevate üürnikega.

Pangalaenude intressid on enamasti seotud Euroopa Keskpanga baasmäärade muutustega. Seega on ettevõte üsna avatud intressiriskile. Intressiriskide maandamiseks hoiab ettevõte laenude suhet varade turuväärtusesse mõõdukal tasemel.

Likviidsusriski maandab ettevõte piisava suurusega rahareservide abil. Pikaajaliste pangalaenude refinantseerimisvõimaluste väljaselgitamist alustatakse piisavalt vara, et valida sobivaim lahendus lõppeva pangalaenu refinantseerimiseks. Samuti on kontserni emaettevõttel piisavalt likviidsust, et vajadusel tagada tütarettevõtte likviidsus.

Valuutarisk ettevõttel puudub, sest kõik tehingud toimuvad eurodes.

Üldine majandusolukord

Siin ja edaspidi esitatud andmed pärinevad Swedbanki, Statistikaameti ja Colliers Internationali poolt avaldatud ülevaadetest.

2022. aastal alanud majanduslangus jätkus Eestis ka 2023. aastal. Selle peamiseks põhjuseks olevate sisendhindade järsu kasvu ning eksportturgude nõudluse languse kiiret pöördumist ei ole näha ka 2024. aastal. Valitsuskulude defitsiit ja tänane eelarvepoliitika ei luba riigil oluliselt majanduselu elavdada. Pigem vastupidi – täiendavate maksudega (käibemaksu ja tulumaksu tõus ning planeeritav uus auto- ja suhkrumaks) püütakse küll eelarve defitsiiti vähendada, kuid see toob kaasa majanduse jahtumise ning ostujõu vähenemise. Positiivse poole pealt võib välja tuua jätkuvalt madala tööpuuduse ning jaekaupmeeste rõõmuks lisandväärtuse järjest suurema ülekandumise tööandjatelt töövõtjatele, sest palkade kasv (2023. aastal 11% võrreldes aasta varasemaga) ületab jätkuvalt tootlikkuse kasvu.

Ärikinnisvara tehingute turg langes 2023. aastal rekordmadalale tasemele. Aasta kogumaht ületas Eestis napilt 150 miljoni euro piiri, olles aasta varasemast üle kahe korra madalam (2022. aastal 336 miljonit eurot) ning 2021. aasta rekordtasemest lausa neli korda madalam. Põhjused on peamiselt geopoliitilised, oma osa on ka majanduse üldisel jahtumisel ning jätkuvalt kõrgetel baasintressimääradel.