Juba 448 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 87 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Padula Property OÜ majandustegevuse ülevaade

Padula Property OÜ tegeleb kinnisvarainvesteeringutega ja alustas oma tegevusega 2007. aasta lõpus. Seisuga 31.12.2020 omas Padula

Property OÜ ühte kinnisvaraarendusprojekti, mis hõlmas 18,23 hektari suurust maa-ala Vanamõisa külas, Saue vallas Harjumaal, Eestis. 2021.

aastal müüdi 18,23 hektariline kinnistu hinnaga 2 000 000 eurot.

Ettevõttes ei tööta ühtegi töötajat, mistõttu pole aruandes kajastatud ka palgakulu. Juhatuse liikmele käesoleval aruandeperioodil tasusid ei makstud. Nõustamis-, juhtimis-, raamatupidamis- ja administratiivteenust pakub Padula Property OÜ-le Trigon Capital AS.

Majanduskeskkond

Eesti SKP kahanes 2023. aastal 3%, mis tähendas majanduse kahanemist juba teist aastat järjest. Sektoritest on majanduslanguse taga peamiselt energeetika, töötlev tööstus ning veondus ja laonduse. Tarbijahinnaindeks tõusis Statistikaameti andmetel Eestis 2023. aastal 2022.

aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toit ja mittealkohoolsed joogid, mis kallinesid 15,8%. Hinnatõusu kasvu tempo küll aasta teises pooles aeglustus, kuid püsis endiselt kõrge 4–5% vahemikus.

Maa-ameti andmetel toimus eesti kinnisvaraturul 2023. aastal kokku 51 107 võõrandamistehingut, millest 40 584 olid ostu-müügitehingud. 2022.

aastaga võrreldes vähenes tehingute arv 2023. aastal 29%, sh ostumüügitehingute arv 16%. Vähenenud nõudlus mõjutas ka kinnisvaraturul tehtud tehingute rahalist kogumahtu, kuid hinnatasemed vähenenud nõudluse taustal veel oluliselt ei langenud. Tehingute koguväärtus vähenes võrreldes 2022. aastaga 17% võrra, olles 5,0 miljardit eurot.

Võrdluseks oli 2021. aastal tehtud kinnisvaratehingute koguväärtus rekordilised ligi 6 miljardit eurot ning veel varasem rekord pärineb 2006.

aastast, mil kinnisvaraturu käive oli 4,7 miljardit eurot. Kinnisvaraturgu hoiab endiselt surve all kõrged intressimäärad, mis on muutnud ühelt poolt laenu(teenindamise) kallimaks ning teisalt on tekkinud investoritele mõistlik alternatiiv võlakirjade ja hoiuste näol, mida nullintressikeskkond ei pakkunud. Uus Maa hinnangul on siiski lao- ja tootmispindade sektor pidanud kriisile kõige paremini vastu tulenevalt e-kaubanduse kiirest arengust, spekulatiivse kinnisvara väikesest osakaalust ja lokaalse investeerimise osatähtsuse kasvust.