Juba 2597 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 10 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2025

Eastnine

Eastnine Baltics OÜ (endise nimega Baltic Cable Holding OÜ) asutati 2013. aastal ja kuulub Eastnine AB (publ) kontserni (endise nimega East

Capital Explorer AB). Eastnine on Rootsi kinnisvaraettevõte, mis on noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil. Eastnine’i ärikontseptsioon on ehitada juhtiv kinnisvaraettevõte Euroopa kõige kiiremini kasvavas osas. Eastnine investeerib kõrge kvaliteediga büroohoonetesse esmaklassilistes asukohtades Varssavis, Poznanis, Vilniuses ja Riias.

Eastnine Baltics OÜ 100% tütarettevõtted on Eastnine Latvia SIA Lätis, Eastnine Lithuania UAB Leedus ja Eastnine Prop1 OÜ (Eesti äriühing, millel puudub aktiivne majandustegevus). Seisuga 31.12.2025 kuulus Eastnine AB kontserni kuuluvatele ettevõtetele 272 tuhat ruutmeetrit (31.12.2024: sama) üüripinda, millest 144 tuhat ruutmeetrit kuulus Eastnine Baltics OÜ tütarettevõtjatele Lätis ja Leedus. Eastnine AB kontserni kuuluva üüripinna turuväärtus aasta lõpu seisuga on ligikaudu 960 miljonit eurot (31.12.2024: ligikaudu 935 miljonit eurot). 2025. aastal ei soetanud Eastnine Baltics OÜ tütarettevõtjad Vilniuses ega Riias ühtegi büroohoonet (2024: sama). Ettevõtte finantsseisund on tugev ning järgnevatel aastatel on kavas jätkata büroohoonete soetamist Balti riikides ja Poolas.

Turu ülevaade

Eastnine’i turud jätkasid 2025. aastal tugevat toimimist. Majanduskasv oli jõuline, eriti Poolas, millest sai üks kahekümnest maailma suurimast majandusest. Büroopindade üüriturul oli nõudlus kesksetes asukohtades asuvate moodsate pindade järele suur, samal ajal kui vanemad hooned seisid silmitsi kasvava turusurvega kohaneda muutuvate standarditega. Intressimäärade ja tehinguturud näitasid stabiliseerumise märke, kusjuures intressimäärad, tehinguaktiivsus ja hinnatasemed jäid suures osas võrreldavaks 2024. aasta tasemega.

Makromajandus

Washingtoni uue administratsiooni järsud poliitikamuudatused, mis hõlmasid kaubandustariife ja geopoliitilisi arenguid, suurendasid 2025. aastal ebakindlust. Sellele vaatamata püsisid majanduskasv, inflatsioon ja intressimäärad aasta jooksul stabiilsetena nii Eastnine’i kui ka globaalsetel turgudel. Poola jätkas Euroopa majanduse veduri rollis, kasvades aasta jooksul ligikaudu 3,6 protsenti, mis on rohkem kui kaks korda kiirem kui

ELi keskmine. Poolast sai 2025. aastal maailma 20. suurim majandus. Kasvu vedasid peamiselt tugev eratarbimine, EL-i rahastatavad investeeringud ning vastupidav tööturg. Leedus ja Lätis paranesid majandusväljavaated pärast aeglasema kasvu perioodi järk-järgult, toetatuna tööstustoodangu taastumisest ja ekspordi kasvust peamistele ELi turgudele. Majanduskasv ulatus Leedus 2,6 protsendini ja Lätis 1,9 protsendini. Inflatsioon aeglustus kõigis kolmes riigis märgatavalt, langedes ligikaudu 3,5 protsendile.

Intressi- ja krediiditurud

Intressimäärade areng 2025. aastal iseloomustas järk-järguline normaliseerumine nii euroalas kui ka Poolas, kuna inflatsioon aeglustus ja rahapoliitika muutus järjest vähem piiravaks. Euroopa Keskpank alustas intressimäärade langetamise tsüklit 2025. aasta esimesel poolel, viies kärpeid läbi kevadel ja varasuvel. Seejärel jäid baasintressimäärad aasta ülejäänud osaks muutumatuks. Poolas viidi samal ajal läbi järjestikused baasintressimäära langetamised, mis parandasid kohalikke finantseerimistingimusi. Viieaastane euro swap-intressimäär – oluline võrdlusalus eurodes noteeritud kinnisvara hinnastamisel – püsis kogu aasta jooksul stabiilselt ligikaudu 2,5 protsendi tasemel, langedes 2023.

aasta peaaegu 3,5 protsendi tasemelt. See langus ja sellele järgnenud stabiliseerumine aitasid kaasa paremate investeeringu-kalkulatsioonide tekkele ning kinnisvaraomanike ja -investorite jaoks järk-järgult tugevnevale riskimaastikule. 2025. aastal ilmnesid krediiditurgudel järjepideva paranemise märgid – tugeva bilansi ja kõrge kvaliteediga varaportfelliga kinnisvaraettevõtjatele muutus pangafinantseerimine paremini kättesaadavaks. Hinnastamisel säilis siiski selge valikulisus, kusjuures esmaklassiline segment oli jätkuvalt eelisseisus võrreldes madalama kvaliteediga kinnisvaraga.

Tehinguturg

Tehinguaktiivsus kinnisvaraturul Poolas, Leedus ja Lätis oli 2025. aastal üldiselt stabiilne, jäädes 2024. aasta tasemele. Investorite baasi domineerisid jätkuvalt regionaalsed kapitaliallikad, eriti Tšehhist ja Ungarist, samuti Baltikumist ja Põhjamaadest, keskendudes selgelt rahavoogudele ning kõrgele kvaliteedile asukoha ja üürnikuportfelli osas. Samal ajal hakkas rahvusvaheline kapital piirkonda sammhaaval tagasi tulema, sealhulgas Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist ja USA-st, samas kui Saksamaa investorite – kes on ajalooliselt mänginud domineerivat rolli – huvi jäi endiselt piiratuks. Varssavis viidi aasta jooksul lõpule mitu suurt büroohoonete tehingut, sealhulgas Vibe’i, Office House’i, Mennica

Legacy Toweri ja Wola Centers’i omandamine. Nendes tehingutes olid ostjateks Manova Partners, AFI Europe, Mennica Polska ja Trigea.

Vilniuses viidi 2025. aastal lõpule vaid kaks suuremat büroohoonete tehingut. Ülejäänud Baltikumis ei tehtud suuremaid tehinguid, mis peegeldab jätkuvalt ettevaatlikku riskikliimat ja väheste ostjate olemasolu. Hinnatasemed püsisid aasta jooksul stabiilsed ning tulususnõue kesksetes asukohtades asuvatele kõrge kvaliteediga büroohoonetele oli hinnanguliselt ligikaudu 6,00 protsenti Varssavis, 6,50 protsenti

Vilniuses, 6,75 protsenti Riias ja 7,50 protsenti Poznanis, toetades prognoositavamat hindamiskeskkonda.

Üüriturg

Üldiselt näitasid piirkonna büroopindade üüriturud 2025. aastal paranenud stabiilsuse märke. Varssavis keskendus nõudlus jätkuvalt kesksetes asukohtades asuvatele moodsatele ja energiatõhusatele büroopindadele, samal ajal kui vanem hoonestu seisis silmitsi üha suureneva survega kohaneda. Tippüürid on Varssavis jätkanud tõusu, vakantsus on aga järk-järgult vähenenud. Vilniuses ja Riias püsivad nõudlus ja vakantsus