Juba 188 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,5 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2024

Consolidated Works OÜ tegeleb eelarvestamise, finantsplaneerimise ja finantsalase nõustamisega ning osutab online raamatupidamiseteenuseid väiksematele ja keskmise suurusega äridele. Oma tegevuses on ettevõte keskendunud eelkõige finantsjuhtimisele ning majandusarvestuse korraldamisele filmitööstuses, sh filmiprojektide finantskontrollile ning audiovisuaalse tootmise aruandluse ja finantssüsteemide arendamisele.

2024.majandusaasta möödus töiselt tiheda 2023.aasta järellainetuses triivides. Ettevõte tegeles peaasjalikult möödunud perioodidel alustatud filmiprojektide lõpetamise ja sihtfinantseerimise aruandlusega.

Aruandeaastal valmisid kaks Consolidated Works OÜ kaasabil teostatud Euroopa mängufilmi: 2023.aasta suvel ja varasügisel Eestis 16 mm filmilindile salvestatud mängufilm "The Swedish Torpedo" („Rootsi Torpeedo“, režissöör Frida

Kempff) maailmaesilinastus toimus 2024.aasta septembris Toronto Filmifestivalil (TIFF). Rootsi (peatootja Momento Film), Eesti, Soome ja

Belgia koostöös valminud mängufilm räägib jõuab Eesti kinopublikuni 2025.aasta augustis.

Kreeka autorikino pärjatud režissööri Alexandros Avranase uusima linateose "Quiet Life" ("Apaatia") rahvusvaheline esilinastus toimus 81.Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivali (28.08-7.09.2024) Orizzonti võistlusporogrammi raames. Tegemist on Prantsusmaa (peatootja Les

Films du Worso), Kreeka, Soome, Rootsi, Saksamaa ja Eesti kaastootmisprojektiga, mille võtted toimusid 2023.aasta kevadel enamalt jaolt

Eestis. Eesti vaatajani jõudis "Quiet Life" ("Apaatia") esmakordselt 2024.aasta novembris Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF). Kodumaisel kinopublikul avanes võimalus filmi vaadata 2025.aasta jaanuaris.

2024.aastal jätkus töö Moonika Siimetsa teise täispika mängufilmi "Must auk" (peatootja Amrion OÜ, kaastootja Aamu Film Oy) järeltootmise arvepidamise, filmiprojekti finantskontrolli ja sihtfinantseerimise aruandlusega. Fantaasiasugemetega absurdikomöödia maailmaesilinastus toimus 22.09.2024 Ameerika Ühendriikide suurimal žanrifilmide festivalil Texases, Austinis - Fantastic Fest Burnt Ends programmis. Film linastus esmakordselt Eestis Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) 13.11.2024 ning jõudis kinosaalidesse 31.01.2025.

Ettevõtte töölaual leidus ruumi ka Moonika Siimetsa uue täispika mängufilmi „Eesti eest! Surmani." arendustegevuse aruandluse ning rahastustaotluste eelarvete koostamiseks.

„Eesti eest! Surmani.“ räägib komöödia võtmes eri vanuses ja eluetapis naistest, kes kohtuvad Kaitseliidu sõdurioskuste kursustel, kus nad läbi tragikoomiliste katsumuste leiavad uuesti üles iseenda ja sõbrad kogu eluks. Mängufilmi stsenaarium on inspireeritud värvikatest isiklikest sõduriväljaõppel osalenud inimeste lugudest. Originaalstsenaariumi autoriteks on Martin Algus ja Moonika Siimets. Esialgse kava kohaselt võiks mängufilmi tootmine jõuda filmivõteteni 2026.aasta kevadeL.

Consolidated Works OÜ kaasabil toimusid 2024.aastal krimisarja "Detektiiv von Fock" võtted. Eesti Telefilmi ja Zolba Productions kaubamärgi taga seisva 360 Media OÜ eestvedamisel teostatud projekt on mitmel moel tähenduslik. Tegemist on esimese rahvusvahelises koostöös valminud teletoodanguga, mille peatootja on Eesti ning mis on saanud toetust nii Eurimages kui MEDIA programmidest. Euroopa Nõukogu

Eurimages'i telesarjade kaastootmise pilootprogrammi teises voorus toetati üheksat rahvusvahelises koostöös valmivat telesarja, sealhulgasi "Detektiiv von Fock". Tiheda konkurentsiga Euroopa Komisjoni Loov Euroopa MEDIA toetusprogramm pole varem Eesti teleseriaalidele raha eraldanud. Tegemist on senini Eesti kalleima telesarjaga.

Justnimelt projekti mitmekesine rahastusplaan ja Eesti teleseriaalide tootmises enneolematu eelarve olid põhjuseks, miks Consolidated Works

OÜ teleproduktsiooni võtteperioodiga finantskontrolli kompetentsis ühines. Isegi, kui 2025.aasta kevadel ETV-s linastunud sarja võib pidada täielikiult aia täha läinuks ning eurorahade kulutamist ebaõnnestunuks, ei saa maha matta lootust, et kunagi tulevikus ehk tekib ka Eestis võimekus kavliteet-telesarjade tootmiseks. Esimesed sammud on astutud.

Kaasaegne audiovisuaalne tootmine on selgelt rahvusvahelisele kaastootmisele orienteeritud ning välisproduktsioonide poolt koostööprojektide kasuks või kahjuks otsustamisel saab suuresti määravaks regionaalsete toetussüsteemide konkurentsivõimekus. Finantsstiimulid (cash rebate, tax rebate) on tänapäeval saanud filmide rahastusplaani tavapäraseks osaks, mistõttu leiab konkureerivaid tagasimakse süsteeme nii Euroopas kui kaugemal. Kodumaise Film Estonia tagasimaksesüsteemi (cash rebate) eelarve on välisproduktsioonide (varasemat) huvi arvestades aga juba mõnda aega ebapiisav ja ebakindel olnud ning mitmed projektid on seetõttu n.ö parematele jahimaadele liikunud. 2022.aasta kevadel tõsteti Film Estonia tagasimaksefondi jooksva aasta eelarvet erakorraliselt 2 miljonilt eurolt 5,4 miljoni euroni, 2023.aasta fondi maht oli 4 miljonit eurot. Nüüd, kui Film Estonia 2024. ja 2025.aasta eelarved on kasvanud 6.miljoni euroni aastas, on väikeriik Eesti globaalse filmitööstuse konkurentsile (sh sisutootmine voogedastusplatvormidele) ja inflatsioonile kahjuks alla jäänud.

2020.aastal koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga alanud ebakindluse lainele on järgnenud Venemaa agressioon Ukrainas, Iisreali agressioon

Lähis-Idas ning majanduslangus. Ilmselt just nimetatud geopoliitilistest arengutest johtuvalt on viie aasta jooksul Eestis mitmed riiklikud investeerimisotsused, sealhugas ka filmilinnaku rajamisega seonduv, tegemata jäetud või edasi lükatud. Filmitootmise infrastruktuuri puudujäägid pärsivad Eesti ekspordivõimekust välisproduktsioonidele tootmisteenuste osutamise näol. Eksport omakorda elavdab siseriiklikku tabimist ning annab majandusele elujõudu.

Isegi, kui ebakindlad geopoliitilised arengud ja kasvavad kaitsekulutused on Baltimaades ühiselt muret tekitavad tegurid, siis Eesti naaberriigid –

Läti ja eriti Leedu – on rahvusvahelise filmitööstuse võttepaikadena Eestiga võrreldes hetkel tuntavalt eelistatud. Tuleb tunnistada, et Eesti konkurentsieeliste kaotamine naaberriikidele on seotud pikaajalise strateegilise plaani puudumisega. (Filmistuudio vajalikkusest Eestis on räägitud üle kümne aasta.) Nii Läti kui Leedu on Euroopa Liidu rahastuse toel arendanud filmitootmise infratsruktuuri, mida Eesti ei ole prioritiseerinud. Kätte on jõudnud aeg, kus välisproduktsioonide huvi lähiaastatel Eestis filmida võib jääda oodatust tagasihoidlikumaks ning ka