Juba 698 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 70 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,8 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Liven Kodu 5 OÜ

Liven Kodu 5 OÜ on Liven AS 100% tütarettevõte, mille põhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Ettevõte asutati 2015.

aastal Tallinnas, Haabersti linnaosas, Lahepea tänaval asuva Uus-Meremaa arendusprojekti elluviimiseks.

Arendusprojektis valmis 2023. aasta lõpus etapiviisiliselt kokku viis kortermaja 183 kodu ja 8 äripinnaga.

Esimese kolme kortermaja ehitus lõppes 2022. aastal ning valmis 125 kodu ja 6 äripinda. 2023. aasta jooksul anti uutele koduomanikele asjaõiguslepingute alusel kokku üle 2 kodu ja 6 äripinda (2022: 123 kodu).

2023. aasta lõpus valmis kahe viimase kortermaja ning kokku 58 kodu ja kahe äripinna ehitus. 2023. aasta jooksul anti uutele koduomanikele üle asjaõiguslepingute alusel kokku 30 kodu. Käesoleva aruande koostamiseks oli sõlmitud täiendavalt 10 asjaõiguslepingut ning 2024. aasta jooksul jätkub viimase 20 pinna müük.

Kinnisvaraarenduse ettevõtetel on äritegevusega kaasnevate olulisetest keskkonnamõjude vähendamiseks võimalik panustada otseselt eelkõige läbi energiatõhusate ning keskkonnasõbralike hoonete arendamise. Liven Kodu 5 OÜ arendas A-energiaklassi hooneid.

Peamised suhtarvud 2023 2022

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja käibevara / lühiajalised kohustised 1,4 1,7

Kiirmaksevõime kordaja (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised 0,43 0,65

Intressikandvate võlakohustiste osakaal laenukohustised / kohustised ja omakapital kokku 42% 42%

Ettevõtte juhatus koosnes 31.12.2023 seisuga 3 liikmest, kellele tasu ei makstud (31.12.2022: 3). Ettevõttel ei ole töötajaid ning seetõttu puudusid nii 2023. kui ka 2022. aastal ka palgakulud. Arendusprojekti juhtimiseks on sõlmitud projekti- juhtimisleping Liven AS-iga. Ettevõtte omakapital oli 31.12.2023 seisuga -81 550 eurot (31.12.2022: 162 431 eurot).

Juhatus on hinnanud, et ettevõte tegutseb jätkusuutlikult ning ettevõtte omakapital on negatiivne vaid ajutiselt. 2024.

aastal müüdavate pindade omandite üleandmiste järgselt muutub ettevõtte omakapital positiivseks.

Kinnisvaraturgu enim mõjutanud väliskeskkonna tegurid 2023. aasta pakkus Eesti kinnisvaraturule jätkuvalt väljakutseid ning peamised märksõnad olid inflatsioon, intressimäärade kiire kasv ja madal tarbijakindlus.

Ehitushindade osas oli erinevatel komponentidel aasta jooksul erisuunalisi arenguid, kuid kokkuvõttes kasvasid ehitushinnad Statistikaameti andmetel 2023. aastal 6,1%, jäädes alla tarbijahindade 9,2% suurusele kasvule aasta jooksul. Keskmised brutopalgad kasvasid aasta jooksul 11,3% ehk palga ostujõud aasta jooksul taas kasvas. Sisuliselt püsisid hinnad kuises võrdluses muutumatuna alates 2023. aasta aprillist. Hinnad tõusid küll 2024. jaanuaris maksumuudatuste toel võrreldes detsembriga 1,4%, kuid viimaste hindade püsimise korral on vähemalt Eestis aastane inflatsioon 2024. aasta aprilliks sisuliselt peatunud.

Alates 2022. aasta kevadest tõusma hakanud kuue kuu euribori määr (euribor) saavutas viimase 15 aasta tipu oktoobri keskpaigas, jõudes üle 4,1%. Positiivse arenguna langes euribor aasta lõpuks 3,9% tasemele (2022 lõpp: 2,7%). Tõusu vedasid Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõstmised. Kohalike pankade alates kevadest tehtud kodulaenude kampaaniad, mis olid suunatud eelkõige kõrge energiaefektiivsusega kodude soetamiseks, aitasid kaasa intressimäära tõusu hirmu kontrolli alla saamisele ning toetasid eelkõige nõudlust uusarenduste järele. Hoolimata nii inflatsiooni kui kinnisvara hindade kasvu ületavast keskmise brutopalga kasvust 2023. aastal vähenes kinnisvara kättesaadavus tulenevalt intressimäärade kasvust.

Tarbijate kindlustunne püsis kogu aasta ühtlaselt väga madal. Jätkuvalt peeti tulevikku soodsamaks ajaks püsikaupade ostuks, mistõttu lükati ka kinnisvara ostuotsuste tegemist jätkuvalt edasi ja oldi ootel. Viimast on alates 2022. aasta sügisest ja kogu 2023. aasta toetanud ka deflatsiooniline ootus, mida on tugevalt mõjutanud meediakajastuse tonaalsus.

Aasta alguses mõjutas kindlustunnet kõige rohkem kõrge inflatsioon ja intressimäärade kasv, aasta teises pooles üldine ebakindlus majanduses ja sellest tulenevad tööjõuturu väljavaated. Tööhõive olukord küll nõrgenes aasta jooksul,