Juba 503 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Juhatuse hinnang majanduse väljavaadetele

Jätkuvalt pingeline geopoliitiline olukord, peamiste kaubanduspartnerite oodatust aeglasem taastumine ning üleüldine ebaselgus Eesti majanduse edasise käekäigu osas ei ole mõjunud positiivselt kohalikule investeerimiskliimale. Nii Eestis kui Euroopas laiemalt valitsev tööjõupuudus, küll hetkel tagasi tõmmanud – kuid mitte kadunud – likviidsuse üleküllus süsteemis ning top-down meetodil jätkusuutlikkuse, kohati näivalt sunniviisiline programmeerimine on omakorda teinud Euroopa Keskpanga (EKP) töö inflatsiooni ohjeldamisel palju keerukamaks kui esialgu loodeti.

Euroala majandus kasvas 2024. aasta esimeses kvartalis 0,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, Euroala aastane inflatsioon oli aprillis 2,4%. 3-kuu EURIBOR on aruande koostamise ajal 3,8%, mis on veidi madalam 2023.

aasta novembris saavutatud 4% tasemest. Samas aasta lõpus suure kukkumise 3,5% pealt 2,3% peale teinud

EURIBOR-i 5-aastane fikseerimise määr on hakanud aasta algusest jälle stabiilselt tõusma, jõudes aruande koostamise hetkeks 2,9% peale. Kurvi lühem ots – kuni aasta – on EKP intressimäära langetamise otsuste ootuses väikeses languses. Pikk ots on aga sisse hinnastamas pikemas perspektiivis 2,5%+ intressimäärasid, mis tähendab, et vähemalt turg näeb kesk-pikas perspektiivis keskmisest kõrgemat inflatsiooni võrreldes koroonapandeemia- ning sõjaeelse ajaga.

Püsivalt kõrged inflatsiooni- ning intressiootused on tõstnud ka ärikinnisvara tootluseootusi. Colliers-i Baltikumi Q1 2024 ärikinnisvara turuülevaate kohaselt on olnud kõige enam mõjutatud kontorihoonete tootlused, mis on aastaga Baltikumis tõusnud keskmiselt 0,91 protsendipunkti (pp). Kaubanduskeskuste ning lao- ja tööstushoonete tootlused on paremini vastu pidanud, kasvades vastavalt 0,50 ja 0,38 pp. Kontorihoonete vakantsus on kasvanud 2,34 pp võrra jõudes tasemele 11,7% keskmiselt Baltikumis. Kaubanduskeskuste vakantsus on püsinud stabiilselt 4% ümber, lao- ja tööstushoonete vakantsus on kasvanud 1,63% pealt 2,86% peale. Kui kaubanduspindade rendihinnad viimase aastaga märgatavalt ei ole muutunud, siis büroopindade keskmine rent kasvas viimase aastaga 2,46% ning lao- ja tootmispindade rent samal ajal 1,78%. Lao- ja tootmispindade rendi kasv aruandeperioodi jooksul ning madal vakantsus on suuresti neutraliseerinud kõrgenenud tootlusootuse mõju hoonete turuväärtusele.

Ärikinnisvarasektor pakub praegustel aegadel omajagu võimalusi ning väljakutseid. Heas asukohas ning seisukorras lao- ja tööstushoonete järgi on nõudlust mis tagab nende kõrge täituvuse. Nägime seda omast kogemusest kui paari kuuga leidsime kolm potentsiaalset uut rentniku Taevavärava tee 2 hoonesse. Ehitushinnad on nüüd juba alanenud, kuid on siiski uuel platool võrreldes rahuliku ajaga, mis koostöös inflatsiooniga survestab rendihinda omanikele soodsas suunas.

Tehinguaktiivsus oli aruandeaastal äärmiselt madal, erandina võib välja tuua Leedu kus mingisugune aktiivsus säilis. Üldpildis on nn kursivahe (spread) müügi- ja ostupoole vahel jätkuvalt suur ning hinnas ei jõuta kokkuleppele. See iseloomustab aga seda kuidas turuosalised tunnevad ennast üldiselt kindlalt ning ei olda sundpositsioonides. 2024. a. juunis oodatud EKP otsus intressimäärade langetamise osas võib anda mingisuguse esmase tõuke turuaktiivsuse taastumisele laiemalt Baltikumis.

Siim Sild

UPP Logistics Properties OÜ juhatuse esimees

Majandustulemuste ülevaade

UPP Logistics Properties OÜ konsolideeritud 2023. aasta müügitulu oli 5,684 miljonit eurot (2022. aastal 5,537 miljonit eurot). Müüdud teenuste kulu majandusaastal oli kokku 269 tuhat eurot (2022. aastal 160 tuhat eurot).

Tegevuskulud majandusaastal olid kokku 398 tuhat eurot (2022. aastal 360 tuhat eurot), mis sisaldas 238 tuhat eurot (2022. aastal 210 tuhat eurot) United Partners Property OÜ-le makstud juhtimistasusid.

Majandusaasta ärikasum oli kokku 4,842 miljonit eurot (2022. aastal 7,345 miljonit eurot). Aruande perioodi madalam ärikasum tuleneb 2022. aastal toimunud kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest.

Netointressikulud olid majandusaastal kokku 2,567 miljonit eurot (2022. aastal 2,036 miljonit eurot), kasvades 26% võrreldes eelmise aastaga. Intressikulude kasv on tingitud EURIBOR-i järsust tõusust - kui võrdlusperioodil oli 3