Juba 369 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2024

Liven Kodu 18 OÜ

Liven Kodu 18 OÜ on Liven AS 100% tütarettevõte, mille põhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Ettevõte asutati 2020. aasta jaanuaris ning sama aasta augustis soetati kinnistu Erika 12 arendusprojekti elluviimiseks Karjamaa asumis, Tallinnas. Kinnistu osteti asjaõiguslepingu alusel välja 2021. aastal. Liven Kodu 18 OÜ planeeritud arendusmaht on kuus kortermaja 137 koduga.

Erika 12 planeering läbis 2023. aastal avaliku väljapaneku ja arutelu ilma naabrite- ja ametite poolsete märkusteta ning olemas on vajalike ametite, välja arvatud Terviseameti kooskõlastused. 2024. aasta jooksul jätkus detailplaneeringu menetlus ning aruandeperioodi järgselt võeti planeering Tallinna Linnavolikogu otsusega vastu. 2025. aasta jooksul toimub planeeringu avalikustamine ning loodame, et planeering kehtestatakse aasta teises pooles.

Kinnisvaraarenduse ettevõtetel on äritegevusega kaasnevate olulisetest keskkonnamõjude vähendamiseks võimalik panustada otseselt eelkõige läbi energiatõhusate ning keskkonnasõbralike hoonete arendamise. Liven Kodu 10 OÜ planeerib arendada kas A-energiaklassi hoonetest 10% energiatõhusamaid hooned või rahvusvahelise rohesertifikaadi nõuetele vastavaid hooneid.

Peamised suhtarvud 2024 2023

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja käibevara / lühiajalised kohustised 1,9 728,9

Kiirmaksevõime kordaja (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised 0,00 0,89

Intressikandvate võlakohustiste osakaal laenukohustised / kohustised ja omakapital kokku 74% 80%

Ettevõtte juhatus koosnes 31.12.2024 seisuga 3 liikmest, kellele tasu ei makstud (31.12.2023: 3). Ettevõttel ei ole töötajaid ning seetõttu puudusid nii 2024. kui ka 2023. aastal ka palgakulud. Arendusprojekti juhtimiseks on sõlmitud projektijuhtimisleping Liven AS-iga.

Ettevõtte omakapital oli 31.12.2024 seisuga 394 493 eurot (31.12.2023: 287 334 eurot).

Kinnisvaraturgu enim mõjutanud väliskeskkonna tegurid 2024. aasta pakkus Eesti kinnisvaraturule jätkuvalt väljakutseid ning peamised märksõnad olid kõrge konkurents, madal tarbijakindlus ning langevad intressimäärad.

Kogu 2024. aasta vältel 6-kuu Euribor (Euribor) langes, olles 2024. aasta alguses tasemel 3,86% ning jõudes 2024. aasta lõpuks 2,568%-le (31.12.2023: 3,9%). Kuna inflatsiooni aeglustumine euroalal kulges ootuspäraselt, siis otsustati 2024. aastal neljal

Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra langetada. Eestis mõjutasid stabiliseerunud tarbijahindasid paraku siiski tuntavalt 2024. aasta algusest kehtima hakanud maksumuudatused (1,4% suurune kuine mõju 2024. jaanuaris) ning viimase toel kasvas tarbijahinnaindeks aasta jooksul 3,5%. Statistikaameti viimaste andmete kohaselt langes SKP püsihindades mõõdetuna 0,3% ning kolmandat järjestikust aastat (2023: 3,1%).

Ehitushindade osas oli erinevatel komponentidel aasta jooksul erisuunalisi arenguid. Aasta alguses mõjutas ehitusturgu tagasihoidlik nõudlus ja kõrge konkurents ning aasta esimeses pooles olid ehitushinnad hinnanguliselt kuni 5% võrra eelnevast aastast madalamad. Aasta teises pooles püsisid ehitushinnad stabiilsed, kuid aasta lõpus oli turul mõningaid signaale ehitushindade tõusule pööramisest. Statistikaameti ehitushinna indeksi kohaselt püsisid ehitushinnad 2024. aastal keskmiselt pigem muutumatud, kasvades vaid 1,6%.

Keskmised brutopalgad kasvasid Statistikaameti info kohaselt 8,1% ehk palga ostujõud kasvas ka 2024. aastal. Keskmisest brutopalga kasvust hoolimata oli pikalt madalal püsinud tarbijate kindlustunne jätkuvalt nõrk ka 2024. aastal. Tarbijad peavad püsikaupade soetamist soodsamaks pigem järgmise 12 kuu jooksul kui praegu, mistõttu on üldine meelsus jätkuvalt olla ootel ja lükata ostuotsuseid edasi. Konjunktuuriinstituudi viimaste andmete põhjal on tarbijate kindlustunde indikaator 2024. aasta lõpul viimase aja kõige madalamal tasemel (2024. aasta keskmine -33; 2023. aasta keskmine: -30). Aasta alguses mõjutas kindlustunnet kõige rohkem üldine ebakindlus majanduses ja maksumäärade tõus. Tööhõive olukord küll nõrgenes aasta jooksul, sealhulgas ka kitsamalt tööstuses ja ehituses, aga viimase statistika kohaselt ei ole muutused olnud üleliia ulatuslikud.

2024 2023 2022 2021 2020

SKP aastane muutus püsivhindades -0,3% -3,1% -0,5% 7,4% -0,7%

Keskmise kuupalga (bruto) muutus 8,1% 11,3% 11,6% 6,9% 2,9%

Töötuse määr 7,6% 6,4% 5,6% 6,2% 6,8%

Ehitushinna indeks 1,6% 6,1% 17,8% 8,1% 0,4%