Juba 150 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 1 Storybooki kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Üldinfo ja struktuur

Suvila Projekt OÜ moodustati 12.12.2022a ja tegutseb üldehituse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas ning on Eesti elukondliku kinnisvara arenduse ja ehitusettevõte.

Juhtimine

Suvila Projekt OÜ juhatus oli 31.12.2023 seisuga ühe liikmeline: Lauri Mõisja

Üldine majanduskeskkond 2023. aasta läheb ajalukku eeskätt rekordilise kiirusega tõusnud intressikulude aastana. Kõrgete intressimäärade ja kasvanud intressikulude mõju väga avatud majandustele oli ootuspäraselt pärssiv. Kuigi keskpangad alustasid baasmäärade tõusutsüklit juulis 2022, siis reaalmajandusse jõudis tõusva intressimäära mõju täismahus alles 2023. aastal, kahandades oluliselt eratarbijate ja väiksemate ettevõtete laenuvõimekust ja ostujõudu ning inflatsioonilist survet. Keskpankurid on olnud väga ettevaatlikud intressimäärade langetamise osas võimalike tähtaegade andmisel ning andnud mõista, et kiiret intresside langetust ei maksa oodata. Aruandeaasta teises pooles hakkas vastusena kõrgetele baasintressidele langema inflatsioon, kuigi keskpankade ootustele vastupidiselt pole saavutanud veel taset, mis lubaks asuda 2024 esimeses pooles intressimäärasid langetama. Oluliseks märksõnaks kujunes ka üldise ebakindluse püsimine ning kogu Balti regioon jäi välisinvestorite silmis kõrgendatud riskiga piikonnaks. Paljuski Skandinaavia riikidele orienteeritud ekspordiga Eesti kannatas enim regioonis vähenenud nõudluse all. Positiivselt poolelt võib 2023 esile tõsta energiahindade stabiliseerumise, kuigi kõrgemal võrreldes Covidi ja sõjaeelsete tasemetega.

Ehitus- ja kinnisvaraturg

Aastaga tehti Eesti ehitusettevõtete poolt kvartaalsele kiirstatistikale tuginedes oma jõududega ehitustöid 4,15 mld euro eest (2022: 4,16 mld eurot), millest 3,87 mld eurot (2022: 3,94 mld eurot) andis ehitustegevus Eestis ja 0,28 mld eurot (2022: 0,22 mld eurot) tööd välisriikides. Oma jõududega tehtud ehitustööd vähenesid püsivhindades -5,8% (2022: -1,2%). Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes vähenesid ehitustööd püsivhindades -7,1% (2022: -1,6%). 2023. aastal ehitati hooneid -10,5% vähem ja rajatisi +3,9% rohkem kui aasta varem (2022: -5,6% ja +9,1%). Statistikaameti andmetel toimus 2023. aastal Eestis ehitushindade +6,1%line kallinemine (2022: +17,8%), sh tööjõud kallines +7,0% (2022: +7,9%), ehitusmasinate hinnad +9,8% (2022: +9,6%) ning ehitusmaterjalide hinnad +5,2% (2022: +23,7%).

2024. aastal näitab ehitussektor tõenäoliselt paigalseisu või marginaalset ehitusmahtude kasvu. Peamiselt tingib selle kinnisvarasektori nõrkus ja teedeehituse vähenemine, mida taastuvenergia-, kaitserajatiste ja Rail Baltica tellimused võivad, aga ei pruugi kompenseerida. Töökäte nappuse probleeme ei ole ette näha, kuid säilib surve töötasude tõstmiseks 2022-2023 inflatsiooni kompenseerimiseks. Taastuvenergeetika valdkonnas saab tuulikute ehitamise nõudlus olema jätkuvalt tugev ning maksujõuline. Avaliku sektori osakaal ehitusteenuse tellijana ilmselt kasvab, seda nii militaarobjektide, kui ka oodatavalt ehitusse jõudvate Rail Baltic lõikude najal. Kaitserajatiste segment on vaieldamatu prioriteet ning vastavad eelarvevahendid leitakse.

Loodetud kinnisvaraturu aktiivsuse taastumist Venemaa poolt Ukrainale kallaletungiga seotud järsu tarbijakindluse languse järel ei ole 2023.