Juba 636 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Energiakontserni Utilitas eesmärk on saavutada hiljemalt 2030. aastaks süsinikuneutraalsus. Lisaks keskkonnasõbralikkusele tähendab selle eesmärgi poole liikumine paremat varustuskindlust ja stabiilsemat hinda klientidele. Mida kiiremini viime imporditud fossiilse kütuse osakaalu miinimumini, seda vähem sõltume geopoliitilistest riskidest, mille mõju kütusetarnetele ja hinnale on viimase paari aasta jooksul ilmekalt esile tulnud. Kiirete lahendustena paigaldas Utilitas 2022. aastal maagaasi kasutuse vähendamiseks Mustamäe koostootmisjaama teise astme suitsugaasi pesurid ja soojuspumbad. 2023. aastal paigaldati samad seadmed ka Väo koostootmisjaamadesse. Suure efekti saavutamiseks on aga vajalik teha investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse. Aastate jooksul tehtud töö tulemusel on suur osa süsiniku jalajälje vähendamise teest läbitud ja on vajalik astuda otsustavalt järgmiseid samme vähendamaks Tallinna kaugküttes kasutatava maagaasi osakaalu miinimumini. Selleks on vaja lähiaastatel teha suuri investeeringuid, näiteks reovee ja merevee soojuspumpadesse, mis võimaldaksid vähendada maagaasi kasutust pealinna kaugküttes alla 10% hiljemalt aastaks 2027, millega väheneks fossiilkütuste kasutus enam kui 500 GWh võrra. Selle ambitsioonika plaani elluviimise üheks sammuks oli ka Utilitase ja Tallinna linna vahelise koostöövormi uuendamine 2023. aasta juulis, mil otsustati luua ühine valdusettevõte AS Utilitas

Tallinna Soojus.

Loodud ettevõte on valdusettevõte, mis juhib investeeringuid ja millest 66,66% kuulub OÜ-le Utilitas ja 33,34% Tallinna linnale.

Ettevõttel on 100%-line osalus ettevõtetes AS Tallinna Soojus ja AS Utilitas Tallinn. AS Utilitas Tallinn Soojus nõukogus on kolm

Utilitase ja kaks Tallinna linna määratud liiget, ettevõtte tegevjuhtimist korraldab Utilitas. Ettevõtte põhikirjajärgne põhitegevusala on

Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arendamine ja käitamine. AS Tallinna Soojus peamiseks rolliks on varade asjaõiguslike küsimuste haldamine ning kehtivas operaator- ja rendilepingus sätestatud rendileandja ülesannete täitmine. Kaugkütteettevõtte juhtimist jätkab

Utilitas ja klientidele pakub kaugkütte- ja kaugjahutusteenust endiselt Utilitas Tallinn.

Uuendatud koostöövorm tõi kokku kahe osapoole huvid tagamaks keskkonnasõbraliku kaugkütte kättesaadavus ja elutähtsa teenuse toimepidevus Tallinna linna territooriumil. Lisaks on ühiseks eesmärgiks viia lõpuni kaugküttevõrgu uuendamine vastavalt Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukavale (TalTech 2020) ja saavutada süsinikuneutraalne kaugkütte- ja jahutuse varustus hiljemalt 2030.

aastaks. Sama oluline on jätkata ka kaugkütte ja -jahutusvõrgu laiendamist, langetada võrguvee temperatuuri, võimaldada uutele klientidele mugavat liitumist ning vastavalt tehnilistele ja hüdraulilistele võimalustele viia võrk linnaosadesse, mis täna kasutavad peamiselt fossiilseid kütteallikaid. Uuenenud koostöövorm loob ka eelduse tihedamaks koostööks investeeringute planeerimisel ja elluviimisel, tagades seeläbi koostööprojektide raames nii teede ja tänavate, kaugkütte- ja jahutuse kui ka vee- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimisel ja ehitamisel avaldada väiksemat mõju linlaste igapäevasele elukorraldusele ja saavutada ka suuremat säästlikkust.

Suuremat osa Tallinna ja Maardu soojatarbijatest varustab soojusega Utilitas Tallinn. Ettevõte haldab ligi 520- kilomeetrist kaugküttevõrku, millest 68,8% moodustavad täielikult renoveeritud/eelisoleeritud või uued torustikud (2022.a 512 km ja 65,3%).

Kaugenergia teenuse pakkumiseks käitas Utilitas Tallinn 2023. aastal 1 koostootmisjaama, 3 tsentraalkatlamaja (Mustamäe, Ülemiste,

Kristiine) ja 41 väikekatlamaja, 3 jahutusjaama ning 2 päikeseelektrijaama. Utilitas Tallinn osutas 2023. aasta lõpu seisuga kaugkütteteenust ligi 4 800 hoonele (2022.a. ligi 4 700), sh 172 650 kodumajapidamisele (2022.a. 170 000).

Kaugkütet toodetakse tsentraalsetes tootmisseadmetes, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, tootmises väheväärtuslikke kütuseid ja heitsoojust ning rakendada koostootmise eeliseid, vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale.

Utilitas Tallinna kaugkütte- ja kaugjahutussüteemi on tunnustatud energiatõhususe märgistega “Tõhus kaugküte” ja “Tõhus kaugjahutus”. Nimetatud märgistega tunnustatud energiavõrk vastab EL energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tõhus kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Utilitas Tallinna kaugküttesüsteem kasutab baaskoormusel kohalikke taastuvaid kütuseid, so metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud hakkepuitu, samuti elektri ja soojuse koostootmisprotsessis ning kaugjahutusprotsessis tekkinud heitsoojust.

Tulenevalt asjaolust, et 2022. aastal sai läbi AS Tallinna Soojus ja AS Utilitas Tallinn vahel sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu kohane 5-aastane teenuste tasemete periood (so 2018-2022), otsustas AS-i Tallinna Soojus nõukogu teostada 2023. aastal revisjoni perioodi 2018-2022.a teenuste tasemete täitmise kohta, tellides vastava hindamise Tallinna Tehnikaülikoolilt. Läbiviidud hindamistöö tulemusena kinnitas töö teostaja, et perioodil 2018-2022 AS-ile Tallinna Soojus rentniku esitatud andmed teenuste tasemete täitmise kohta on korrektsed ja vastavuses kokku lepitud teenuste tasemetega (sh soojusvõrkude keskmine vanus, soojusvõrgu tootmisvõimsuste tagamine, soojusvarustuse katkestuste lubatud kestvus, lekkekadude maht, soojuskaod soojusvõrkudes ja võrguvee kvaliteet). Teenuste tasemed, uueks 5-aastaseks perioodiks 2023 – 2027, kinnitati 22. märtsil 2023. 2023. aastal täideti kõik teenuste tasemed nõuetekohaselt.

Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL kohaselt Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamise otsusega kehtestati liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid, millega astub Euroopa Liit lähemale eesmärgile täita oma Pariisi kokkuleppest tulenev kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra võrreldes 1990. aasta tasemetega. 2021. aasta juulikuus esitles aga Euroopa Komisjon paketti „Eesmärk 55“, mille raames vaatab Euroopa Liit läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid eesmärgiga muutuda süsinikuneutraalseks aastaks 2050, võttes ühtlasi kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% aastaks 2030. Kliimapaketi olulised osised on