Juba 537 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 6 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

1. Üldinfo

Lääneranna vald, Kirbla küla, Luha tee 3 korteriühistu on asutatud 21. veebruaril 1997. aastal. Tegevuse eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Korteriühistu hallatav hoone on 18 korteriga, kolme trepikoja, kolme korruse ja täiskeldriga elamu, mis on ehitatud 1979. aastal. Hoone suletud netopind on 1638,9 m² ning elamu juurde kuulub 5500 m² õuemaad.

Alates 2016. aastast on elamu peamiseks soojusallikaks puitpelletitega köetav konteinerkatlamaja, mis rajati koostöös teise korteriühistuga

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse ja ühistute remondifondi vahendite abil. Katlamaja majandamiseks on asutatud Luha Tee Haldus

MTÜ, kes korraldab selle käitamist ja hooldust. Varasem vedelküttekatel on säilitatud reservkatlana. Aruandeaastal reservkatelt ei kasutatud.

Korteriühistu kasutab igapäevaste toimingute tegemisel täiendavat nime KORTERIÜHISTU KIRBLA-ANNUSE. Korteriühistut juhib ja esindab kolmeliikmeline juhatus, kes on valitud 29. septembril 2024 kolmeks aastaks. Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees. Juhatuse liikmetele tasu ei maksta. Korteriühistul on revident.

Korteriühistu juhatuse ega revidendiga aruandeaastal tehinguid ei tehtud.

2. Majandamiskulud

Majandamiskulude katmiseks teevad korteriomanikud majanduskava alusel igakuiseid ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Korteriomanikelt kogutavad ettemaksed jaotatakse haldus- ja hooldustasuks ning remondifondi tasuks.

Hooldustasu arvelt kaetakse heakorrakulud, väiksemad hooldus- ja remonditööd ning katlamaja käitamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud.

Aruandeaastal soetati muruniiduk väiksemate õuealade hooldamiseks.

Kommunaalmaksed (veevarustus, kanalisatsioon, prügivedu ja üldelekter) jaotatakse korteriomanike vahel teenuseosutajate arvete alusel.

Korteriühistu kogub vastavad summad korteriomanikelt ning kannab need edasi teenuseosutajatele. Kommunaalmaksete kogumisel tegutseb korteriühistu vahendajana ja vahendustasu ei võeta.

Soojusenergia eest tasumiseks kogutakse korteriomanikelt ettemakseid aastaringselt vastavalt kaasomandi osa suurusele ja kehtivale majanduskavale.

Halduskuludeks olid raamatupidamisteenus, Korto Pro programmi kasutamine, pangateenused, e-arvete edastamine korteriomanikele ning arhiivikapi soetamine.

3. Kommunaalteenuste vahendamine

Korteriühistu vahendab kommunaalmakseid (vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, soojusenergia ja prügivedu) teenuseosutajate ja korteriomanike vahel ning tegutseb nende teenuste osas vahendajana. Ühistu ei kanna nendega seotud riske ega saa tulu, mistõttu vahendatud summasid ei kajastata tulemiaruandes tuluna ega kuluna, vaid nõuete ja kohustistena. Vahendamisest tekkinud netomõju oli aruandeaastal ebaoluline.

Kommunaalteenuste vahendamisel korteriomanikele vahendustasu ei võeta.

Aruandeaastal vahendati järgmised teenused: (cid:127) Vesi ja kanalisatsioon: 3 912 eurot (767 m³) (cid:127) Elekter (üldelekter): 518 eurot (2506,17 kWh) (cid:127) Soojusenergia: 15 215 eurot (174,90 MWh) (cid:127) Prügivedu kokku: 993 eurot, sh: (cid:127) segaolmejäätmed (OP): 873 eurot (tühjendamine iga 14 päeva järel) (cid:127) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (BIO): 58 eurot (tühjendamine iga 14 päeva järel) (cid:127) segapakendid (MP): 62 eurot (tühjendamine iga 28 päeva järel) (cid:127) paber ja kartong (VP): 0 eurot (tühjendamine iga 14 päeva järel)

Prügiveoteenuse mahtu ei ole võimalik mahuliselt määrata, kuna tasu kujuneb konteinerite tühjendamise alusel. Liigiti esitatud teave annab ülevaate jäätmekäitluse kulustruktuurist ning on mõeldud korteriomanike teavitamiseks.

Aruandeaasta lõpuks oli soojusenergia ostmiseks kogutud ettemaksu jääk 11 873 eurot.

4. Remondifond 2024. aastal tellitud hoone rõdude ja varikatuste ehituskonstruktsioonide seisukorra eksperthinnangu kokkuvõttest lähtuvalt otsustas korteriomanike üldkoosolek tellida rõdude ja varikatuste rekonstrueerimisprojekti. Aruandeaastal koostati rekonstrueerimisprojektist 80% ning