Juba 1276 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 89 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Organisatsiooni lühitutvustus

Teenusmajanduse Koda esindab targa äri vabakonda Eestis, mille liikmeskonna moodustavad ettevõtjaid, kelle põhivara on inimesed ja teadmised-oskused ning kes pakuvad kõrge lisandväärtusega teadmusmahukaid teenuseid. Meie liikmed väärtustavad tulevikku suunatud innovaatilisi ideid ja ärimudeleid ning häid inimesi. Lisaks eelnevale ka head teenusedisaini, tehnoloogiakasutust ning vastutustundlikku ja säästlikku arengut. Koja liikmeskonna moodustavad peamiselt edumeelsed IT-, tehnoloogia-, meditsiini-, finants-, õigus-, konsultatsiooni ning loomevaldkonna ettevõtted.

Meie liikmete jaoks on oluline, et Eesti majanduslikku potentsiaali toetaks kaasaegne haridussüsteem, tööjõu- ja maksupoliitika ning tegevused, mis kujundavad Eestit kui atraktiivset investeerimissihtkohta. Selle eesmärgiga oleme välja töötanud ka visiooni “Isemajandav Eesti”.

Koja eesmärgid (cid:127) Tööjõumaksude laiapõhjaline langetus.

(cid:127) Majanduslikult efektiivse ja läbipaistva riigihaldusmudeli loomine ehk kontseptsioon targast Eestist.

(cid:127) Ühendada isikuid ja ettevõtteid, kes väärtustavad tulevikku suunatud innovaatilisi ideid ja ärimudeleid ning kes loovad lisandväärtust läbi targa ja haritud tööjõu.

(cid:127) Teadlikkuse tõstmine teenusmajanduse potentsiaalist, mõjust ja seostest teiste majandussektoritega.

(cid:127) Majandus- ja õiguskeskkonna parandamine, et tõsta Eesti kõrget lisandväärtust pakkuva teenusmajanduse konkurentsivõimet.

(cid:127) Inimestesse investeerimise väärtustamine.

(cid:127) Kaasarääkimine paindliku töökeskkonna võimaldamisel.

(cid:127) Oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse.

Visioon

Teenusmajanduse Koda on välja töötanud visiooni “Isemajandav Eesti”, mis on kontseptsioon targast e-riigist ning ideekavand sisuliseks riigireformiks ehk üleminekuks infoühiskonna põhisele riigihaldusmudelile.

Visiooniga soovime saavutada allolevad eesmärgid: 1. Säilitame ühiskonnas solidaarsuse ja hüvede ümberjagamise, kuid teeme seda efektiivselt ja paindlikult IT-tarkvara abil ning oluliselt väiksema bürokraatiaga.

2. Lihtsustatult öeldes: anname inimesele tema raha kätte. Inimene saab ise otsustada, milliseid teenuseid ta vajab ja kellelt ta need ostab.

Seda läbi sihtotstarbeliste kasutuskontode (nt tervishoiu-, põhiharidus-, maaelukonto jne), kuhu laekub inimese enda maksuraha.

3. Väiksema riigiaparatuuri ülalpidamiskulud langevad olulisel määral, mis saab kaasa tuua tööjõumaksude võimaliku langetamise.

4. Avalikust sektorist vabanenud tööjõud saab liikuda erasektorisse, kus on suur tööjõupuudus.

5. Suurem erasektor toodab rohkem lisandväärtust ning tõstab riigi tulubaasi.

6. Eesti SKP kodaniku kohta aastas kasvab hinnanguliselt kuni 1,5 korda.

7. Kõikide ühiskonnagruppide mediaanheaolu (arvestades ostujõu pariteeti) kasvab kuni 1,5 korda.

8. Lahkunud ca 85 000 maksumaksjat on motiveeritumad tagasi tulema.

9. Eestist saab isemajandav riik, kes ei sõltu hädavajalike teenuste rahastamisel välistest struktuurfondidest.

10. Eesti uus infoühiskonna põhine riigihaldusmudel on vanale Euroopale eeskujuks ning rahvusvaheliselt turundatav edulugu.

Personal

Kojas töötas 2023. aastal kuni 30. septembrini kaks osalise koormusega töötajat. Töötajate palgakulu 2023. aastal oli 27 339 €.

Peamised tegevused 2023. aastal

Aasta alguses tegime pöördumise Riigikogu kultuurikomisjoni poole sooviga avaldada arvamust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu osas. Meie ettepanek oli eemaldada seaduse eelnõust omandivormi põhine akrediteeritud eraõiguslike ülikoolide diskrimineerimine. Esitatud redaktsioonis eelnõu kahjuks diskrimineerib eraõiguslikke ülikoole, tulenevalt nende omandivormist. Ülikoolina tegutsemiseks tuleb täita tingimused, mis on identsed eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele, s.h. viia läbi kõrgel tasemel teadus- ja arendustegevust. Selle seaduse vastuvõtmisel oleks eraülikool teadus- ja arendusasutus Eestis, millel on ülikooli kohustused, aga ei ole käesoleva eelnõuga ülikoolidele tagatud teadus- ja arendustegevuse rahastust. Tegemist on Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikku puudutava põhimõttelise küsimusega: kas riiklikul tasandil on õige ja õiglane luua keskkond, kus akrediteeritud eraõiguslikke ülikoole ei kohelda võrdselt