Juba 521 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2025

Aasta 2025 oli meie kolmeteistkümnes tegevusaasta, mille hindame samuti kordaläinuks.

Jätkasime muukeelsete laste huvikaitset. Kahjuks saime kinnitust, et kiirustades läbisurutud keelereformiga kaasnenud probleemid süvenevad ja kuhjuvad. Ettevamistamata keelereform on muutnud mitmete koolide õpikeskkonda, mistõttu erineva kultuuri ja keeletaustaga lapsed ei tunne ennast koolis hästi. Sagenesid pöördumised muukeelsete laste käitumisraskuste ja vaimse tervise probleemidega seoses. Lapsevanemate sõnul on keelereformi tagajärjel koolides langemas ka eestikeelsete laste eestikeelse õppe kvaliteet.

Haridusminister jätkab jõuliselt LGBT kogukonna huvikaitset ja omasooliste suhete populariseerimist. Sesoses sellega on sagenenud ka lapsevanemate pöördumised meie poole heterolaste kaitseks. Lapsed ei mõista adekvaatselt neile suunatud sõnumeid ega oska neid kriitiliselt analüüsida. Seoses sellega on vähemustele jäänud ekslik mulje, et omasoolise armastusele on nende armastuse objekt ilmtingimata kohustatud ka vastama. Lapsevanemate sõnul on koolis sagenenud arusaamatused õpilaste erinevate kiindumussuhete pinnalt ja esineb juhtumeid, kus heterolapsed tunnevad ennast ahistatuna.

Klienditöös suurenes järsult ka laste vaimse tervisega seonduvate pöördumiste arv. Lapsevanemad küsisid meilt, mida teha olukorras, kui ilmneb, et lapsele määratud medikamentoosne ravi ei anna tulemust, lapse ravimeid vahetatakse ja annuseid muudetakse vaid e-nõustamistele tuginedes ning ravimite tugev kõrvalmõju pärsib lapse igapäevast toimetulekut. Lapsevanemate sõnul ei teosta arstid ülekoormatuse tõttu piisavalt järelevalvet ka lapse ravi alguses, lapsed ise ei ole võimelised õiget ravireziimi järgima ning lastele määratud ravimite kõrvalmõjuna aktsepteeritakse suitsiidiriski kasvu.

Sotsiaalministeeriumis koostatud Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavas 2025-2028 tunnistatakse, et suitsiid on üks peamisi teismeliste ja noorte täiskasvanute (15–29-aastased) surma põhjusi. Samas märgitakse, et 2023. aastal registreeriti 3 518 ravijuhtu ja 2 344 mitmesuguseid enesetapukatseid teinud isikut ning kõige levinum enesevigastamise meetod oli ravimimürgitus. Lastekaitseseaduse § 4 kohaselt on lapse heaolu lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Tulenevalt seaduse §-st 30 on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist, hädaohus olev laps. Põhiseaduse §-st 28 tulenevalt on igaühel õigus tervise kaitsele ja sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik isikute huvides kohustatud aktiivselt tegutsema.

Pöördusime 30.12.2025 märgukirjaga õiguskantsleri poole ja juhtisime tema tähelepanu tõsistele ja kriitilistele vajakajäämistele laste psühhiaatrilise abi valdkonnas. 19.02.2026 vastas õiguskantsler meie pöördumisele lühikese sisutühja kirjaga nr 16-5/260131/260150: „Meile teadaolevalt otsivad laste vaimse tervise abi kättesaadavuse tagamiseks lahendusi nii Sotsiaalministeerium kui ka Tervisekassa.

Tervishoiupoliitika kujundajad on mõistnud, et olukord on keeruline ning koostöös erinevate osapooltega püütakse leida võimalusi, kuidas olemasolevate ressurssidega probleemi lahendada. Need lahendused tuleb ära oodata. Õiguskantsler jälgib tähelepanelikult võimalikke arenguid selles küsimuses. Täname, et sellele probleemile tähelepanu juhtisite.“

Informeerisime pöördumistest 31.12.2025 märgukirjaga ka justiits- ja digiministrit (kui ennetusnõukogu esimeest) ja juhtisime tema tähelepanu tõsistele ja kriitilistele vajakajäämistele laste psühhiaatrilise abi valdkonnas. JDM edastas meie pöördumise Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu

Koalitsioon VATEK-ile vastamiseks. Vastuskirjas 13.01.2026 märkis VATEK-i esindaja muuhulgas: „Selleks, et vanemal oleks võimalik oma lapse ravimi kõrvaltoimeid paremini märgata ja teda toetada sh. vajadusel ravi jälgiva spetsialistiga nõu pidada, oleks abiks vanema paremad võimalused olla teismelise lapsega hoolduslehel kartmata sissetulek kaotamata. …. Viimased uuringud kinnitavad jätkuvalt, et noorukite enesekahjustus ja suitsidaalne käitumine on mitmeteguriline nähtus. Olulisemad riskitegurid on vaimse tervise häired (eriti depressioon ja ärevus), varasem enesekahjustus, impulsiivsus, unehäired, kiusamine, sotsiaalne tõrjutus ning perekondlikud konfliktid. Enesekahjustamise motivatsioonid on sageli seotud emotsioonide reguleerimise raskustega, sisemise pinge leevendamisega, enesekaristusega ja suhtlemisraskustega. Uuringud toovad jätkuvalt välja ka ennastkahjustavate vahendite kättesaadavuse vähendamise. Eestis on selleks näiteks paratsetamooli kui kõige levinuma tahtliku ravimmürgistuse põhjuse kättesaadavuse piiramine alaealistele … Ning kindlasti on vajalikud suitsiidi järeltegevused, mille osas loodame jätkuvatele positiivsetele arengutele, mis on planeeritud Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025-2028 raames.n

Vastuskirjas 13.01.2026 märkis JDM Valdkonnaülese ennetuse töörühma ja ennetusnõukogu sekretariaadi esindaja: „Ennetusnõukogu on laste vaimse tervise teemadel silma peal hoidmas läbi laste vaimse tervise raporti ettepanekute seire. 2025. aastal valmis raporti ettepanekute jälgimise seirekava ja ettepanekute täitmise seisu arutab ennetusnõukogu oma tuleviku istungitel.“

Pöördusime 31.12.2025 märgukirjaga sotsiaalministri poole ja juhtisime tema tähelepanu tõsistele ja kriitilistele vajakajäämistele laste psühhiaatrilise abi valdkonnas. Palusime viivitamatult võtta meetemed hädaohus olevate laste elu ja tervise kaitseks.

SoM 19.02.2026 vastuskirjas märgiti: „Lastepsühhiaatria ning selle kitsaskohad on kindlasti nii Sotsiaalministeeriumi kui Tervisekassa teravdatud tähelepanu all, kuid oleme tänulikud Teie kirja eest, mis viitavad teisele vaatenurgale, kui tavapärased riiklikud andmeruumid.Kindlasti vajab just laste ravi kiiret ning selget tegevusplaani. Olen Teie tähelepanekuid jaganud lisaks spetsialiseeritud abi meeskonnale ka vaimse tervise poliitikatiimi ning lastekaitsepoliitikaga, loodame ühiselt tulevikus olukorda parandada.“

Vabatahtlike toel jätkasime linna heakorraseisundi seiret ja tõdesime, et olukord on mõnevõrra paranenud. Samas leiame, et linn võiks avalike prügikastide kasutamise linnaelanikele tunduvalt mugavamaks ja kättesaadavamaks muuta.