Juba 134 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2022

Sihtasutus Mare Liberum

TEGEVUSARUANNE 2021/2022 majandusaasta aruande juurde

Sihtasutuse eesmärk on parvlaev Estonia (edaspidi Estonia) uppumise põhjuste ja uppumist soodustanud tegurite väljaselgitamine ning katastroofi tagajärjel kannatanud isikute õiguste kaitse. Selle eesmärgi saavutamisel on olnud suunatud kogu tegevus aastatel 2021 ja 2022.

Suuremad ettevõtmised on olnud järgmised.

2021. aasta septembri lõpus ja oktoobri alguses korraldasime ekspeditsiooni Estonia vraki juurde, mille käigus filmisime laevavrakki allveerobotitega ja pildistasime seda fotogrammeetrial põhineva tehnoloogia abil. Samuti filmisime autotekki ja uurisime vrakki ja seda ümbritsevat merepõhja lehviksonariga. Töid teostasid Rootsi ettevõte LA Survey AB ja Saksa ettevõte RS Offshore GmbH & Co. KG, millele kuulus ka uurimislaev RS Sentinel.

Pärast ekspeditsiooni tegi LA Survey AB Estonia vrakist fotogrammeetrial põhineva 3D-mudeli. Lisaks ostsime LA Survey AB-lt autoriõigused

Estonia vöörivisiiri fotogrammeetrial põhineva 3D-mudeli kasutamiseks.

2021. aasta lõpus andsime ekspeditsiooni käigus ja varem kogutud materjalid õnnetuse põhjuste terviklikuks uurimiseks Singapuris tegutsevale ettevõttele SophusQourum Pte. Ltd., mida omab ja juhib dr Andrzej Jasionowski. Uuring kestab siiani ja selle tulemustest annab dr Andrzej

Jasionowski aru jooksvalt.

2022. aasta alguses andsime ekspeditsiooni käigus ja varem kogutud materjalid Norra Teaduse- ja Tehnoloogia Ülikoolile (NTNU), mille teadlased eesotsas professor Jørgen Amdahliga modelleerisid laeva parema parda vigastustuste ja vöörivisiiri vigastuste võimalikke tekkepõhjusi. NTNU esitas oma uuringu tulemused aruannetena 2022. aasta suvel.

2022. aasta alguses küsisime Rootsi arhiividest välja kõik materjalid (lepingud, aruanded, uuringud), mis puudutavad 1996. aastal alustatud

Estonia vraki betooniga katmise projekti. Materjalide läbi- töötamine oli vajalik selleks, et mõista, kas ja kuidas laevavrakk tööde käigus oma asendit muutis. Selgus, et kuigi töödega põhjustati merepõhjas ulatuslik maalihe, ei põhjustanud see vrakki liikumist.

Alates 2022. aasta juunist oleme püüdnud kätte saada õnnetuse ametliku uurimise käigus teostatud uuringute alusmaterjale, kuid kahjuks ei ole meid siiani edu saatnud. Väidetavalt ei luba materjale avaldada uuringute autoriõiguste omanik. Kes see omanik on, meile ei öelda. Hoolimata välisministrile ja peaministrile saadetud abipalvetest, on laevahuku ametliku uuringu järelduste aluseks olevate teadusuuringute alusmaterjalid jäänud meile seni kättesaamatuks.

2022. aasta lõpus viisime läbi intervjuud 11 inimesega, kel õnnestus pääseda laeva 1. teki kajutitest, s.o. piirkonnast, kuhu ulatub 2019.

avastatud parema parda vigastus (nn Evertsoni auk). Intervjuud olid vajalikud selleks, et pärast õnnetust 1994. aasta sügisel politsei poolt läbiviidud ülekuulamiste protokollid kajastavad pääsenute ütlusi lakooniliselt ja kohati süsteemitult. Pääsenute ütluste kohta on tehtud võrdlev analüüsi, mille aruanne on koostamisel.

2023. aastal on jätkunud töö eelnimetatud pooleliolevate projektidega. Lisaks on plaanis uurida koha peal Estonia vöörivisiiri, mida hoitakse

Muskö sõjaväebaasis Rootsis. Selle plaani teostamine pole kindel, kuna seni on Rootsi Kaitsejõud keeldunud julgeoleku olukorrale viidates meie eksperte visiiri juurde lubamast. Probleemi lahendamiseks oleme pöördunud Eesti peaministri poole. Samuti on plaanis uurida Estonia vöörirampi pärast seda, kui valitsused on selle merepõhjast üles toonud. Pärast nende plaanide teostamist on kavas kirjutada kokku projekt uuringute n.ö järgmiseks etapiks, mille peamine fookus saab suure tõenäosusega olema mudelkatsete tegemine spetsiaalses basseinis. Projekti rahastamiseks olen läbirääkimisi pidanud erinevate ettevõtjatega, kelle suhtumine on olnud positiivne.

Marus Kurm Juhataja