Rohkema info nägemiseks:

KIA AUTO AS

Ärimeedia ja uudisvoog
?
Ärimeedialehel külastusi - 2243; jälgijaid - 74. Arvustusi - 1; Artikleid 1+ "Kirjuta KIA AUTO AS kohta arvamuslugu!"

KIA AUTO AS hetkeolukord

Juba 2243 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 74 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,7 punktiga ja kommenteeritud 199 korda.

Tegevusaruanne 2022

KIA Auto AS tegevuseks on KIA esindusõigus ja hulgimüük Baltikumis.

2022. aasta oli KIA Auto AS-ile järjekordselt edukas. Püstitati nii käibe- kui ka kasumirekord. Kogu aasta jooksul ületas autode nõudlus tehase tootmisvõimsust, vähendades sellega oluliselt survet müügimarginaalidele. Kasumlikust aitas lisaks veel kasvatada ka kallimate mudelite osatähtsuse kasv müügis. Mudelivalikusse lisandus elektriline e-Niro ja elektriline KIA lipulaev

EV6 GT.

2022. aastal müüdi edasimüüjatele kokku 4117 sõidukit (2021: 4220 tk.). KIA Auto AS 2022. aasta müügitulu oli 92 204 tuhat eurot (2021: 82 546 tuhat eurot), kasv 2021. aastaga võrreldes 11.7 %, millest sõidukite müük moodustas 92,0% (2021: 93.0%), varuosade müük 8,0% (2021: 7.0%).

Riigiti kasvas uute sõiduautode müük Lätis 13.6%, Eestis ja Leedus vähenes müük vastavalt 9.1% ja 18.7%. KIA turuosa

Baltikumis oli 2022. aastal 6,4% (2021: 6.0%). Eestis vähenes KIA-de müük 12%, Leedus ja Lätis kasvas vastavalt 4.9% ja Lätis 5.4%.

Kokku registreeriti Lätis uusi KIA sõiduautosid 2022. aastal 827 tk. (2021: 785 tk.), Eestis 1 636 tk. (2021: 1 867 tk.) ning Leedus 1 522 tk. (2021: 1 451 tk.). Kokku vähenes KIA mudelite registreerimiste arv Baltikumis 2.9%. Mudelite lõikes müüdi enim KIA

Sportaget, järgnesid KIA Ceed ja KIA Niro. Elektrisõidukeid müüdi 2022. aastal 116 tk.

Autobrändide seas hoiab KIA Eestis 8.0%-lise turuosaga kolmandat, Lätis 5.0%-lise turuosaga kuuendat ja Leedus 6.0%-lise turuosaga neljandat kohta.

31.12.2022 seisuga oli Baltikumis 24 KIA ametlikku edasimüüjat (2021: 24 edasimüüjat).

2022. aastal töötas ettevõttes 12 töötajat (2021: 11 töötajat).

Aruande koostamise ajal kättesaadavate Statistikaameti andmete kohaselt langes kiire hinnatõusu tulemusel Eesti majandus 2022. aasta kolmandas kvartalis 2,4%. Statistikaameti sõnul oli kolmandas kvartalis tugevaima positiivse panusega majandusele kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Negatiivseim panus tuli põllumajandusest ning energeetikast ja kinnisvaraalasest tegevusest. Samuti omas majandust pidurdavat mõju hulgi- ja jaekaubandus. Eesti Panga hinnangul kasvab 2023. aastal majandus peamiselt valitsussektori suurenevate kulutuste najal 0,4%ni. 2022. aastal kasvas energiahindade plahvatusliku tõusu tagajärjel tarbijahinnaindeks 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. 2023. aastaks ennustab Eesti Pank hinnatõusuks 9,3%.

Jaekäibe kogumaht kasvas Eestis 2022. aastal Statistikaameti andmetel jooksevhindades 18,0%. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont kasvas aastaga 17,2%. AMTELi andmetel müüdi Eestis 2022. aasta kokkuvõttes 20 426 uut sõiduautot ehk 8,6% vähem kui 2021. aastal. Aruandeaasta viimasel kolmel kuul aga uute sõiduautode müük kasvas 11,6% peamiselt autode kättesaadavuse paranemise tõttu. Eesti tarbijate kindlustunne on 2022. aasta teisel poolel olnud erakordselt madal. Eesti Panga sõnul jäi 2021. aasta kolmandasse kvartalisse II pensionisamba rohkem kui miljardi euro suurune väljamakse, mis lubas klientidel rohkem kulutada. See lõi ka kõrge võrdlusbaasi, mille ületamiseks tarbijatel praegu jõudu napib.

Ettevõtte äritegevuses esineb hooajalisi kõikumisi. Traditsiooniliselt on autode jaemüügis müügitulu suurim teises kvartalis ja väikseim viimases kvartalis.2022. aastal olid kõikumised seotud eelkõige autode saadavusega ehk tehase tootmisvõimekusega.

Põhjuseks antud olukorrale on jätkuv koostisosade tarnete ebastabiilsus tootjate jaoks. Leevendust olukorrale on oodata 2023.

aasta teises pooles.

Ettevõtte äritegevusega olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ei kaasnenud.

Ettevõtte tegevusega võivad kaasneda mitmed finantsriskid, millest olulisemat mõju avaldavad likviidsusrisk, krediidirisk ja tururisk (s.h valuutakursi risk ja intressimäärarisk). Finantsriskide juhtimine on ettevõtte juhatuse pädevuses ja sisaldab riskide määratlemist, mõõtmist ja maandamismeetmete tõhususe kontrollimist. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Finantsriskide juhtimisel juhindub ettevõte sisemiselt kehtestatud riskijuhtimise strateegiast. Järelvalvet juhatuse poolt riskide maandamiseks võetud meetmete üle teostab ettevõtja nõukogu.

Likviidsuse ehk ettevõtte tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu efektiivseks tagamiseks on loodud ettevõtte emaettevõtte Tallinna Kaubamaja Grupp ASi ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtnekontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontsernikonto rahalisi vahendeid kokku lepitud limiitide .

piires Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõttel vabu rahalisi vahendeid sularaha ja pangakontode näol 10 488 tuhat eurot (2021: 5 426 tuhat eurot). Käibekapital oli 31. detsember 2022 seisuga positiivne 13 793 tuhat eurot (2021: positiivne 8 208 tuhat tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul ei ole ettevõttel likviidsusprobleemi.

Krediidirisk on risk, et ettevõttel tekib rahaline kaotus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole poolt, kuna viimane ei suuda oma kohustusi täita. Ettevõte on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest) ning investeerimistegevusest, s.h. deposiitidest pankades ja finantsasutustes. Tulenevalt hulgimüügi spetsiifikast ei ole ettevõte avatud olulistele krediidiriskidele. Seisuga 31. detsember 2022 väljendab maksimaalset krediidiriski nõuete summa suuruses 3 389 tuhat eurot (2021: 1 318 tuhat eurot).

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu.

Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud ettevõttel olulisi euroga mitteseotud valuutades fikseeritud finantsvarasid ja –kohustusi.

Intressiriskina käsitletakse sellist riski, kus intressimäära tõustes võib kohustustelt tasutavate intressikulude suurenemine märkimisväärselt mõjutada ettevõtte tegevuse tulemuslikkust. Ettevõtte intressirisk tuleneb peamiselt pikaajalistest EURIBORiga seotud ujuva intressimääraga laenukohustustest. 6 kuu EURIBOR kerkis aruandeaasta lõpuks tasemele 2,693%.

KIA AUTO AS kontaktid

Koostööpartnerid

Ettevõtte suurimad koostööpartnerid

EE- Eesti

Dropdown

kõik artiklid

Kas oled kindel, et soovid artikli kustutada?

Loader

Loader

App Ad

Storybook Chrome laiendus

Storybooki laiendus ütleb Sulle, mis firma veebilehel Sa parajasti viibid ja kui usaldusväärne see firma täna on. laadi laiendus alla

Näed helistaja tausta! Storybooki Äpp toob Sinuni otsekontaktid 400 000 Eesti ettevõtte ja isikute kohta (juhid, ametnikud). Andmed on rikastatud maksevõime ja finantsinfoga.