Juba 1650 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 15 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

Tegevusaruanne 2023

Sissejuhatus. Eesti Tõusigade Aretusühistu on Eesti kapitalil põhinevaid seakasvatajaid ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on aretada ja levitada väärtuslikke tõusigu, et tagada sigade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning seakasvatuse majanduslik tasuvus.

ETSAÜ põhitegevuseks on seakasvatuse tõuaretusalase töö korraldamine Eestis, ent oleme praeguses seakasvatajate jaoks äärmiselt keerulises olukorras esindamas ka oma liikmete huve. Seakasvatuse sektor on endiselt valmis ühistegevuseks ja uskuma Eesti traditsioonidesse toidulaual. Jätkame sealihasektoris kvaliteedikava väljatöötamist. Kvaliteedikavas kirjeldatakse standardid, mida sealihatootjad peavad tootmisel järgima. Kõrgemad nõuded nähakse kvaliteedikavaga ette näiteks loomade heaolule ning liha kvaliteedile. Algatuse eesmärk on tagada Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkus ning anda tarbijale võimalus liha ostmisel teha teadlik valik, eelistades kodumaist ning kestlikult toodetud sealiha.

Liikmed. Struktuur. Eesti Tõusigade Aretusühistusse kuulus seisuga 31.12.2023 kakskümmend neli (24) liiget. Aasta jooksul astusid ühistust välja OÜ Kureoja Farm, OÜ Kirro ja Väluste PL. Aretusühistu juhtorganites on seitse nõukogu liiget ja üks juhatuse liige.

Tegevusaruanne: Eesti Tõusigade Aretusühistu tähistas 2023. läbi aasta 100 aasta täitumist ühistulise seakasvatuse algusest. 1923. a kevadel koondusid ettevõtlikud seakasvatusega tegelejad, et luua Eesti Seakasvatajate Selts. Sellest ajast on Eesti seakasvatuses olnud nii häid kui ka keerulisemaid aegu, aga oleme vaatamata kõigele vastu pidanud. Läbi erinevate tegevustega soovime tõmmata suuremat tähelepanu Eesti seakasvatuse traditsioonidele. Valmis sigade ühistulise aretuse 100. aasta- päevale pühendatud veebileht 100.estpig.ee. Trükist ilmus raamat “Koostöös on jõud” tähistamaks ühistulise seakasvatuse 100 aastapäeva. Album sisaldab endas intervjuusid seakasvatustegelastega ja ajaloolist tagasivaadet. Samuti valmis koduleht liha.estpig.ee propageerimaks kohalike sealiha väiketootjaid.

ETSAÜ liikmete kohtumine seoses toidujulge- oleku ja kriisiabiga

Arutelu „Ministeeriumi ettepanekud seoses toidujulgeoleku ja kriisiabi puudutavate riigieelarveliste vahendite jaotuspõhi- mõtetega“ üle.

Ministeeriumi ülevaade sektorile eraldatavast 10 miljoni euro suuruse abikapaketi jaotuspõhimõtetest ja tingimustest. Riigi ettepanek seakasvatusele: Toetust saavad ettevõtjad, juriidilised isikud või FIEd, kellel on põllumajandus-loomade registris vähemalt 1 emis või 20 muud siga. Toetust makstakse põhikarja emise kohta põllumajandusloomade registris olevate andmete järgi ja muu sea kohta, kas 2022. a jooksul tapale saadetud sea kohta või põllumajandusloomade registris oleva muu sea kohta. Aastal 2023 maksti välja toidujulgeoleku toetus.

ETSAÜ nõukogu erakorralise koosoleku otsus seoses toidujulgeoleku erakorralise toetusega arvestamaks Saaremaa eristaatust

Toidujulgeoleku parim tagatis on konkurentsivõimeline majandamine võrdsetes konkurentsitingimustes. Toetuse võrdsemal jagamisel võtame arutelu alla eksisteerivaid erisusi, eripärasid ja tõsiasja, et saartel, sh Saaremaal majandamine tõstab paratamatult kulubaasi, piirab teatud määral tootmis-mahtusid. Loomakasvatuse, sealhulgas seakasvatuse säilimine saartel on toidujulgeoleku seisukohalt ülitähtis. Tugeva tarneahela olemasolu saartel on oluline regionaalse arengu seisukohalt, tagades samuti saarte regiooni varustuskindluse ja toidujulge- oleku.

Tehti ettepanek rakendada toidujulgeoleku erakorralise toetuse jagamisel seakasvatussektoris Saaremaale koefitsienti 1,2.

Maaeluministeeriumi toidu varustuskindluse töörühma koosolek

Riigilt oodatakse selget rollide ja vastutuse jaotust kriisi ajal ja selleks valmistumisel. Toimepidevus tuleb vaadata üle kogu tarne- ahela mitte üksikute ettevõtete lõikes. Varustuskindluse tagamiseks peavad lülid esmalt ise elus püsima, selles sõltutakse ka üksteisest. Tulemusteks on vaja poliitilist tahet. Toidu poliitika ja kriisi poliitika on erinevad tegevusliinid.

Ettepanek kohaliku toorme kasutamiseks Tartu linna koolide toitlustamisel

Anu Hellenurme (ETSAÜ) ja Meeli Lindsaar (EPKK) panustasid Tartu linna koolide kohaliku toorainega varustamisse. Tartu lähedusest pärineva tooraine kasutamise eest hakatakse haridusasutuste toitlustamisteenuse hangete hindamisel andma lisapunkte. Toitlustajatele antakse lisapunkte kui vähemalt 60% kogu kasutatavast toorainest pärineb kuni 300 km kaugusel Tartust. Veelgi rohkem punkte saab toitlustaja, kes kasutab vähemalt 30% ulatuses Tartust kuni 130 km kauguselt pärinevat toorainet. Tooraine päritolu puhul ei eelistata kindlat piirkonda või riiki, vaid hinnatakse ainult tarneahela pikkust.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seakasvatuse ja sealiha tootmise teemaline ümarlaud Digitaliseerimine seakasvatuses ja sealihatootmises. Ülevaade erinevatesse andmekogudesse kogutavatest andmetest, nende koosseis, edasine kasutamine ja põhjendatud vajadus. RRIA ülevaade 2022.a toetuste välja maksetest ning toetusmeetmed aastaks 2023.

ETSAÜ sõlmis koostöölepingu Saimre Seakasvatuse OÜ-ga djuroki kultide tootmiseks Koostöö eesmärgiks oli hakata aktiivsemalt arendama djuroki tõugu sigade populatsiooni ja tegelema intensiivsemalt selle tõu aretusega Eestis, et tagada ETSAÜ kuldijaamale stabiilne ja mõistliku hinnaga kvaliteetsete ja kõrge aretusväärtusega djuroki kultide tarne. ETSAÜ seemendusjaama kuldipopulatsioon täieneb Mägise farmist pärit kultidega.

Alustasime koostöös EMÜga ETSAÜ liikmetele ühistegevuse koolitusega.