Juba 14 794 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 105 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Eesti keskmine piimahind oli 2023. aastal 0,437 eurot kilogrammi kohta (2022. aastal 0,478 eurot kilogrammi kohta). 2023. aasta näitas põhiliste sisendkulude, nagu näiteks sisseostetud sööt (mais, soja, rapsikook), väetised, kütus ja elekter, turuhindade olulist kasvu. Venemaa rünnak Ukraina vastu, mis algas 2022. aasta veebruaris ainult võimendas seda probleemi, kuna Ukraina, Venemaa ja Valgevene on enamiku eelpoolnimetatud toodete suurtootjad ja eksportijad. Seega seni, kuni

Venemaa agressioon Ukraina vastu kestab, on eelpoolnimetatud toodete kättesaadavuse ja hinna osas ebakindlus.

Põllumajandus on läbi aegade seisnud silmitsi erinevate kontrollitavate kui ka mittekontrollitavate riskifaktoritega, mis mõjutavad olulisel määral ettevõtte äritegevust – ilmastik, kokkuostu- ja müügihinnad, hooajaline tööjõupuudus, haiguspuhangud. Sellest lähtuvalt peab juhtkond konkurentsivõimelisuse säilitamiseks paremini suutma mõista kui ka ennetada erinevaid põllumajanduslikke riske. Vaatamata väljakutseid esitavale olukorrale jätkab ettevõte keskendumist piima- tootlikuse parandamisele piimatootmise poolelt ning põllukultuuride saagikuse parandamisele põllumajanduse poolelt. Läbi ettevõtte finantsjuhtimise (eelarved, iganädalased rahavood, igakuised bilansi ja kasumiaruande detailsed ülevaated, kindlad lepingulised tehingupartnerid, pidev turu- ja keskkonna analüüs) on ettevõtja eesmärk tagada pikaajaline jätkusuutlik tegevus. Sarnaselt teiste valdkondadega, on ka piimakarjakasvatuses suund järjest suuremate farmide ehitamisele. Suuremate farmide eelis seisneb mastaabisäästus ja on majanduslikult tasuvamad ja konkurentsivõimelisemad. Üheks konkurentsis püsimise eelduseks on pidev tootmisse investeerimine.

Ettevõtte intressimäära risk tekib pikaajalistest laenudest. Muutuva intressimääraga laenud tekitavad Ettevõtte rahavoogude intressimäära riski. Hinnarisk tuleneb sisendite hinna ja müügihindade potentsiaalsest volatiilsusest. Suurimad kuluartiklid, mida Ettevõte oma tegevuses kasutab, on turul kaubeldavad kaubad. Seega ei ole ettevõttel otsest kontrolli nende sisendite hinnale. Suurimad sellised kuluartiklid on sisseostetud sööt, väetised, energia ja kütus. Kus võimalik ja peetakse vajalikuks, maandab Ettevõte hinnariski fikseerides sisendite hinnad. Piima hind võib samuti olla volatiilne, kuid Ettevõte ei maanda piima hinna muutuse riski. Valuutakursi riski ei ole, kuna kõik maksed tehakse eurodes.

Aktsiaseltsi Väätsa Agro põhitegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine. 2023.

aasta müügitulu oli 19 553 687 eurot (2022.a: 18 419 678 eurot), millest 89% ehk 17 323 826 eurot moodustas piima müügist saadud tulu (2022. a: 15 109 736 eurot). Piima müügitulu suurenes võrreldes eelmise aastaga 2 214 090 eurot ehk 15%. Füüsilises kaalus suurenes piima müük võrreldes 2022. aastaga 5%.

2023. aastal kasutati kokku 4 718 ha maad. Aasta lõpu seisuga oli aktsiaseltsi omandis 2 565 ha, kasutusvalduses 29 ha ja pikaajalisel rendil 2 124 ha maad.

Aruandeaastal investeeriti põhivarasse 1 067 445 eurot, (2022.a: 1 403 879 eurot). 2023. aastal osteti maad 287 880 euro väärtuses, hooneid renoveeriti 52 441 euro väärtuses ning masinaid ja seadmeid osteti 680 933 euro väärtuses, muud soetused ja lõpetamata projektid ning ettemaksed 46 191 eurot. Ettevõttel on 2024. aastal kavas kahe miljoni euro väärtuses soetada masinad, seadmeid ja renoveerida olemasolevaid hooneid.

AS Väätsa Agro keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 100 ja 2022. aastal 90 töötajat. Tööjõukulu koos maksudega oli 3 058 995 eurot (2022.a: 2 493 828 eurot).

Aktsiaseltsil on 3-liikmeline nõukogu, juhatusse kuulub üks liige. Nõukogu liikmetele aruandeperioodil tasu ei makstud. Tasu juhatuse liikmele oli aruandeaastal 223 867 eurot koos sotsiaalmaksuga (2022. a: 158 767 eurot).

AS Väätsa Agro Lõõla farmikompleks on Eesti ja Baltikumi üks suurimaid piimafarme ning oma tegevuspiirkonnas üheks suuremaks tööandjaks, seetõttu peetakse oluliseks kohaliku elu edendamist, tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega, tema allasutustega ning piirkonna teiste ettevõtjatega. Oleme toetanud mittetulundusühinguid JK Väätsa, SA Järvamaa Kogukonnafond ja