Juba 3254 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 50 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,4 punktiga ja kommenteeritud 7 korda.

Tegevusaruanne 2023

Üldinfo

Reinu-Einari OÜ asutati 1997. aastal. OÜ põhitegevuseks on teraviljakasvatus ja metsavarumine. Lisategevusteks on põllumajanduslikud, metsanduslikud teenustööd.

Reinu-Einari OÜ varad on soetatud ostu-müügitehingute, osanike mitterahalise sissemakse ja riigilt soetatud hüpoteegiga tagatud maad koos kasvava metsaga, mis võimaldab kindlustada soovitud aastase raiemahu..

Taimekasvatuse tootmine on hooajaline ja valdavalt sõltuv ilmastikutingimustest, millest tulenevalt on käibevahendite vajadus suur ja käive aeglane - aasta lõpu seisuga peab olema enam kui poole aasta tegevuskulude kate. Hooajalisusest tulenevalt on riskantne võtta tööle põhikohaga töötajaid, kuna talvekuudel pakutav töö ei pruugi olla võimetekohane.

Äritegevuse ülevaade 2023. a. oli Reinu-Einari OÜ müügitulu 1 590,72 tuh eurot, mis 30,18% väiksem kui 2022.

Netokäibest moodustas põllumajandus 47,18%, metsamajandus 37,92% ja teenustööd 2,54%, muu müük/vahendus 12,36%.

Ettevõtte muudest ärituludest 299,38 tuh eurost moodustavad toetused 270,69 tuh eurot PRIA põllumajandustoetused: 2022.a. reguleeritav Natura2000 põllu-, metsamaale, (KSM) keskkonnasõbralik majandamine ja sihtfinantseeritud tegevustoetus erametsale. 2023.a. reguleeritav Põhisissetuleku-, ümberjaotamise- ja

Tera-kaunvilja toetus, (KSM) keskkonnasõbralik majandamine 2023.a. kohta.

Põhivara müüdi kokku 5 tuh eurot ja osteti 20 tuh euro eest.

Võttes aluseks Keskkonnaagentuuri andmed, esines 2023. aasta aprillist juunini tavapärasest tunduvalt vähem sademeid. Pikaajalistel andmetel on näiteks

Jõgeval olnud ainult kuuel aastal alates kasvuperioodi algusest kuni 20. juunini vähem sademeid (1937. a – 59, 1965. a – 38, 1971. a – 43, 1974. a – 65, 1984. a – 59, 2002. a – 58 ja tänavu 67 mm sademeid). Eesti keskmisena on kumulatiivselt aprilli- ja maikuus olnud 30% enam päikesepaiste tunde ja umbes 50% vähem sademeid kui paljuaastane keskmine. Samuti kestsid juuni alguseni kevadised öökülmad. Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud viimasest põllukultuuride monitooringu raportist nähtub, et selle aasta taimede kasvuperioodi on Eesti piirkonnas iseloomustanud madalamad temperatuurid ja märkimisväärne sademete puudujääk, millest tulenesid ka mõjud saagikusele.

Tavapärasest olulisel määral erinevad ebasoodsad ilmastikutingimused pärssisid Reinu-Einari OÜ majandustegevust. Kahjustada said teravilja areng ja kasv.

Ilmastikuolud ei võimaldanud saada 2023. aastal planeeritud saaki. Suure saagikao tõttu ei ole OÜ-l võimalik teenida kavandatud tulu saagi müügist, sealhulgas muutus keerukamaks oma lepingulisi kohustusi kokkuostjate ja teiste partnerite ees täita. Müügitulu vähenemine tõi kaasa käibevahendite puudumise, mistõttu on OÜ-l raskem tasuda sisendite eest ja täita laenukohustusi. Tavapärasest olulisel määral erinevad ilmastikutingimused tekitasid

Reinu-Einari OÜ-le olulist majanduslikku kahju.

Tulenevalt halbadest ilmaoludest ja Läänemaa madala boniteediga põllumajandusmaast oli eelnev 2023.a. aasta väga halva saagikusega. Mõnevõrra päästis asjaolu, et külvipinnast 46,19% oli talivili. Taliteravilja saagikus on sageli suviviljast suurem, kuna tera saab vara kevadel kiiremini vee ja päikese energia toel omastada kasvuks vajalikke toitaineid, on põuakindlam ning kasvatab suurema saagi.

OÜ tootmisprotsessis on rõhk suunatud kvaliteetsele tööle järgides teadmispõhiselt integreeritud taimekaitse nõudeid. Eesti Statistikaameti andmetel jäi 2023.a.

Eesti keskmine teravilja kogusaak 3,62 t/ha, mis on eelneva aastaga (4,23) võrreldes 14,43% väiksem.

Kasutades Eesti statistikaameti andmebaasi ja Reinu-Einari OÜ andmeid, kujunes 2023.a. põllumajanduskultuuride saagikus alljärgnevalt:

Põllukultuur Reinu-Einari OÜ Eesti 1. Nisu 6,80 t/ha 4,20 t/ha 2. Oder 3,84 t/ha 3,10 t/ha 3. Põlduba 1,35 t/ha 2,40 t/ha 4. Taliraps 1,03 t/ha 2,00 t/ha

Finantspositsiooni ülevaade

Reinu-Einari OÜ äritegevus toimus Eesti Vabariigi piires. Ettevõttele valuuta-, börsikursside ja intressimäärade muutumine avaldab olulist mõju. Laenude ja liisingute intress sõltub EURIBOR-st ning mõju intressikuludele väga oluline.

PRIA toetuskõlblikkuse nõue on, et tootja võlakordaja osakaalu näitaja < kui 0,70 ja maksevõime näitaja > kui 1,00.

Finantssuhtarvud 2022 ja 2023. aastal (tuh eur):

OÜ võlakordaja: 2022.a. = kohustused (1 601) / kogu vara (4 088) = 0,39; 2023.a. = kohustused (1 370) / kogu vara (3 462) = 0,40.

Maksevõime näitaja: 2022.a. = käibevara - varud (890) / lühiajalised kohustused (732) = 1,22; 2023.a. = käibevara - varud (384) / lühiajalised kohustused (633) = 0,61.