Wikipedia

Sõna "madrats" päritolu

Madrats on alus või polster, mis tavaliselt asetatakse voodile ja millel magatakse.

Sõna „madrats” tuleneb araabiakeelsetest sõnadest “viskama” ja “koht, kuhu visatakse” või “padi”. Ristisõdade aegadel võtsid eurooplased üle araablaste kombe magada patjadel, mis olid põrandale visatud, ning sõna “madrats” jõudis keskaegsesse inglise keelde romaani keelte kaudu.

Kuigi madratsi võib panna otse põrandale, on see tavaliselt asetatud maapinnast kõrgemal asetsevale lavatsile (näiteks platvormvoodi, metallvedrudega voodiraam või lippidega voodipõhi). Ajalooliselt on madratsid olnud täidetud väga erinevate looduslike materjalidega, muuhulgas õlgede ja sulgedega. Kaasaegsed madratsid sisaldavad tavaliselt sisemist vedrustust või selliseid materjale nagu lateks, viskoelastne poroloon või teised poroloonimargid. Madratsite sisuks võib olla ka õhk ja vesi.

Madratsi ajalugu

Neoliitikum. Madratsid ja voodid võetakse kasutusele ning tõstetakse maapinnast kõrgemale selleks, et vähendada mustust ja hoiduda kahjuritest (närilistest ja putukatest). Esimesed madratsid koosnesid ilmselt lehtede, rohu või õlgede kuhjast, mis olid kaetud loomanahkadega.

3600 e Kr. Pärsias kasutatakse voodeid, millel on kitsenahast ümbrises vesi.

3400 e Kr. Egiptlased magavad kodude nurkadesse kuhjatud palmilehtedel.

200 e Kr. Iidses Roomas kasutatakse madratseid, mis koosnevad riidekottidesse pandud roost, heinast või villast; rikkamad kasutavad sulgedest sisu.

15.saj. Renessansiajal kasutatakse madratsite sisuks hernekaunu, õlgi, vahetevahel ka sulgi, mis on topitud jämedasse püüri ja kaetud velveti, brokaadi või siidiga.

16. ja 17.saj. Madratsid täidetakse õlgede või udusulgedega ja asetatakse voodile, mis koosneb puitraamist ning nöörist või nahast tehtud voodipõhjast.

Varane 18. saj. Madratsid täidetakse puuvilla või villaga.

18.saj keskpaik. Madratsite katete tegemisel kasutatakse kvaliteetsemat linast ja puuvillast riiet. Madrats saab parema kuju ja ääristuse, sisuks hakatakse kasutama looduslikke kiude nagu kookoskiud, puuvill, vill ja hobusejõhv. Madratsid on osaliselt tepitud või nööbitavad, et kinnitada sisu katte külge, ja servad ääristatud.

Hiline 19.saj. Leiutatakse vedruplokksüsteem, et muuta madratsid vähem klompis olevateks.

1930ndad aastad. Võetakse laialdaselt kasutusele sisemiste vedrudega madratsid ja polsterdatud põhjad ning tavaliseks muutuvad kunstlikud täiteained. Turule tuuakse taskustatud vedrude süsteem.

1950ndad aastad. Tootmisse tulevad poroloonist madratsid ja padjad.

1960ndad aastad. Tutvustatakse kaasaegset vesivoodit, mis saavutab koos vinüülmaterjali leiutamise ning kasutusele võtmisega suure populaarsuse. Menukaks osutuvad pikendatavad voodid.

1970ndad aastad NASA leiutab materjali, mis hiljem saab tuntuks „mäletava” (memory) poroloonina.

1980ndad aastad. Tootmisse tulevad vulkaniseeritud kummi ja vinüüli baasil loodud õhkmadratsid.

1992: Tempur. Pedic tutvustab „mäletavast” poroloonist tehtud madratsit.