Juba 66 670 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 5 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,8 punktiga ja kommenteeritud 3 korda.

Tegevusaruanne 2025

Üldine ülevaade

Evecon OÜ asutati 2020. aastal eesmärgiga arendada päikese-, tuule- ja energiasalvestuslahendusi Baltikumis.

Ettevõte on lühikese ajaga kasvanud oluliseks taastuvenergia arendajaks, rajades tugeva projektide portfelli ning strateegilised partnerlused rahvusvaheliste investoritega.

2021 – valmisid esimesed päikesepargid Eestis koguvõimsusega 37 MW. Samal aastal alustati ka esimesi maismaatuule projektide arendusi.

2022 – loodi koos Prantsuse investeerimisfondiga Mirova Baltic Renewable Energy Platform, mille kaudu arendati

Eestis kolm päikeseparki koguvõimsusega 105,8 MW. Nende hulgas 77,5 MW park, millest sai valmides suurim eraldiseisev päikesepark Baltikumis.

2023 – valmisid Eestis päikesepargid koguvõimsusega 25 MW. sõlmiti koostöö Prantsusmaa juhtiva energiasalvestuse ettevõttega Corsica Sole, mille tulemusena loodi Baltic Storage Platform. Käivitati kahe suure akusalvesti rajamine Eestisse (Kiisa ja Aruküla) koguvõimsusega 200 MW / 400 MWh.

2024 – keskendus Evecon Eestis maismaatuuleprojektide arendamisele ning energiasalvestuse valdkonna arendustegevustele. Aasta jooksul viidi lõpule akusalvestusprojektide müük Evesole OÜ platvormi, mis loodi koostöös strateegilise partneri Corsica Sole’ga. Alustati ettevalmistustega, et Eveconi arendatud Päikeseparkidele lisada energiasalvestid, mille eesmärk on suurendada tootlikkust. Eestis jõudsid Baltic Renewable Energy Platformi projektid opereerimisfaasi.

2025 – jätkas Evecon arendusportfelli sisulist edasiarendamist eesmärgiga jõuda võimalikult paljude projektidega võimalikult varakult ehitusvalmiduse (RtB) faasi kõigi portfellis olevate tehnoloogiate lõikes. 2025. aastal müüdi

Sipa akupargi arendusprojekt BREP platvormile ning projekt sai aasta lõpu seisuga ka investeerimisotsuse. Samuti jätkus Evesole platvormile üle antud akuprojektide hoogne arendamine eesmärgiga realiseerida need nii Eestis kui ka Leedus, kus osaleti mitme projektiga oksjonil.

Sissejuhatus 2025. aasta olulisim sündmus Baltikumi energiasektoris oli desünkroniseerimine Venemaa juhitavast BRELL- sagedusalast, mis viidi lõpule 2025. aasta veebruaris, mille järel sünkroniseeriti Balti riikide elektrisüsteem Mandri-

Euroopa sagedusalaga. Tegemist oli aastakümnete suurima muudatusega piirkonna elektrisüsteemis, mis tõstis oluliselt energiajulgeolekut ja muutis ühtlasi elektrituru toimimise loogikat. Sageduse hoidmise vastutus liikus Balti riikide süsteemihalduritele endile, mistõttu avanesid piirkonnas uued turud paindlikkusteenuseid pakkuvatele varadele. Sagedusreservide ja bilansiteenuste turgude käivitumine lõi täiesti uue tuluallika eelkõige energiasalvestusseadmetele ja juhitavatele võimsustele ning kinnitas Eveconi varasema strateegilise valiku õigsust panustada jõuliselt energiasalvestuse arendamisele.

Samal ajal jätkus taastuvenergia tootmisvõimsuste kiire kasv kogu Baltikumis. Uute päikese- ja tuuleparkide lisandumine tõi kaasa elektrihindade languse ning suurendas hindade volatiilsust, sealhulgas kasvas madalate ja negatiivsete hindadega tundide arv tootmistippudel. See suurendas survet uute investeeringute tasuvusele ja tõstis esile vajaduse hübriidlahenduste järele, kus tootmisvõimsustele lisatakse energiasalvestid. Salvestuslahenduste roll tootmise ja tarbimise tasakaalustamisel ning hinnakõikumiste maandamisel kasvas aasta jooksul märkimisväärselt ning energiasalvestus liikus turu kõrvaltegevusest sektori keskseks investeerimisvaldkonnaks.

Poliitilisel tasandil on Eesti varasem eesmärk katta kogu elektritarbimine taastuvenergiaga aastaks 2030 korrigeerimisel: realistlikuks peetakse 75-80% osakaalu ning täielikku üleminekut prognoositakse pigem aastateks 2035-2040. Eesmärkide ajaline nihkumine ei vähenda investeeringute vajadust, vaid pigem rõhutab, et tootmisvõimsuste ja salvestite rajamine on strateegilise tähtsusega nii energiajulgeoleku, varustuskindluse kui ka kliimaeesmärkide saavutamise seisukohast. 2025. aastal tõusis senisest enam esile uute juhitavate võimsuste vajadus ja nende arendamise võimalused Eestis ning alustati ettevalmistusi uue võimsusmehhanismi hanke