Juba 538 012 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 134 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga ja kommenteeritud 24 477 korda.

Tegevusaruanne 2025

Kinnisvaravalduse AS tegevuse põhieesmärgiks on Rimi Eesti Food AS poolt opereeritavata kaupluste igapäevaseks tööks ja arenguks vajalike tingimuste loomine, sealhulgas olemasolevate kaubanduspindade haldamine ning uute arendusprojektide juhtimine. Rimi Eesti Food AS ainuaktsionäriks on Rimi Baltic AB, mis omakorda on Taani ettevõtte Salling Gropup A/S ainuomanduses.

Statistikaameti andmetel oli jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted, Eestis 3,672 miljardit eurot (kasv eelneva aastaga võrreldes 2,0%), seega oli Rimi Eesti Food AS turuosa 13,2%. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes 0,6%. Tarbijahinnaindeks tõusis 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%.

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2025. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%, toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam.

1.Olulised sündmused 2025. mais soetati Kiili kinnistu uue Rimi Supermarketi rajamiseks aadressil Uue-Aasa tee 3, Vaela küla, Kiili vald ja augustis soetati Kadaka kinnistu uue Rimi Supermarketi rajamiseks aadressil Kadaka pst 167/169. Sügisel lõpetati Keila Vesiveski keskuse ehitustööd. Kaasaegne kahekorruseline kaubandus- ja teeninduskeskus avati 18.09.2025. Lisaks renoveeriti Haabersti Rimi katus ja fassaad.

Oktoobris müüdi endine Tartu Anne Säästumarketi hoonestatud kinnistu ning kõrvalkinnistud.

Jätkati energiasäästumeetmete rakendamist, elektriautode laadimistaristu laiendamist koostöös Enefit Voltiga ning kriisikaupluste varustamist diiselgeneraatoritega.

2. Majandustegevus ja suhtarvud

Kinnisvaravalduse AS 2025. aasta majandusaasta müügituluks oli 16,8 miljonit eurot (2024: 16,2 miljonit eurot), millest 13,9 miljonit moodustab

Salling kontserni sisene ja 2,9 miljonit Salling kontserni väline netokäive (2024: 13,5 miljonit eurot ICA kontserni sisene ja 2,7 miljonit ICA kontserni väline netokäive).

Ettevõttel ei olnud 2025. aastal olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid. Samuti ei ole selliseid projekte planeeritud järgmistel aastatel.

Pikaajalised rendilepingud tagavad stabiilse müügitulu. Ettevõtte äritegevus ei ole hooajaline ning tegevusega ei kaasne olulisi keskkonna- ega sotsiaalseid mõjusid.

Peamised finantssuhtarvud 31.12.2025 31.12.2024

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 0,43 0,44

Kinnisvarainvesteeringute tootlus 19,6% 12,0%

Ärikasumimarginaal 63,2% 31,6%

Suhtarvude arvutused:

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohistused

Kinnisvarainvesteeringute tootlus = ärikasum / kinnisvarainvesteeringud

Ärikasumimarginaal = ärikasum / müügitulu

Ettevõtte tegevusega kaasnevate finantsriskide juhtimine on ettevõtte juhtkonna pädevuses. Ettevõte hindab regulaarselt oma potentsiaalseid tururiske ja peab neid lühiajalises perspektiivis ebaoluliseks. Juhtkonna hinnangul ei ole ettevõttel likviidsusprobleemi. Likviidsuse ehk ettevõtte tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu tagamiseks on loodud emaettevõtte Rimi Baltic AB poolt grupi ettevõtetele ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontsernikonto rahalisi vahendeid kokku lepitud limiitide piires. Valuutarisk on valuutakursi muutustest tingitud kõikumine finantsinstrumentide õiglases väärtuses või rahavoogudes.

Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud ettevõttel euroga mitteseotud valuutades fikseeritud finantsvarasid ja –kohustusi. Intressiriskina käsitletakse sellist riski, kus intressimäära tõustes võib kohustustelt tasutavate intressikulude suurenemine märkimisväärselt mõjutada ettevõtte tegevuse tulemuslikkust. Ettevõtte intressirisk tuleneb peamiselt pikaajalistest EURIBORiga seotud ujuva intressimääraga laenukohustustest.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli ettevõttel pikaajaline laen summas 21 miljonit eurot.