Juba 370 682 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 134 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,3 punktiga ja kommenteeritud 24 445 korda.

Tegevusaruanne 2024

Kinnisvaravalduse AS tegevuse põhieesmärgiks on Rimi Eesti Food AS poolt opereeritavata kaupluste igapäevaseks tööks ja arenguks vajalike tingimuste loomine, sealhulgas olemasolevate kaubanduspindade haldamine ning uute arendusprojektide juhtimine. Rimi Eesti Food AS ainuaktsionäriks on Rimi Baltic AB, mis omakorda on Rootsi ettevõtte ICA Gruppen AB ainuomanduses. 2025. aasta märtsis allkirjastas Taani suurim jaemüüja Salling Gropup A/S lepingu ICA Gruppen AB-ga, et omandada 100% Rimi Baltic AB aktsiatest. Salling Groupil on lisaks toidukaupade jaemüügitegevus Saksamaal ja Poolas ning selle tehinguga rajatakse kohalolek ka Baltikumis. Tehing on heaks kiidetud Euroopa

Komisjoni poolt ning see jõustub 2. juunil 2025.

Statistikaameti andmetel oli jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted, Eestis 3,600 miljardit eurot (kasv eelneva aastaga võrreldes 1,1%). Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 0,3%.

Tarbijahinnaindeks kasvas Eestis 2024. aasta kokkuvõttes 3,5% võrreldes 2023. aastaga. Statistikaameti veebilehel avaldatud info kohaselt olid tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kokku andsid kogutõusust ligi 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam.

1.Olulised sündmused 2024. aastal jätkati olemasolevate hoonete uuendamist. Aasta alguses lõppes Valgas asuva keskuse ümberehitus ning koos uuenenud Valga

Rimi poega avas uksed teisel korrusel ka tuntud moekett.

2024. suvel lõppesid Järveküla Rimi Supermarketi ehitustööd. Uus kauplus koos teiste üürnikega avas uksed 08.08.2024.

Aasta algul sõlmiti peatöövõtuleping Fund Ehitus OÜ-ga Keilas Vesiveski Keskuse rajamiseks. Keskuse avamine on kavandatud 2025. aasta sügisesse.

Jätkati energiasäästumeetmete rakendamist ning elektriautode laadimistaristu laiendamist koostöös Enefit Voltiga.

2. Majandustegevus ja suhtarvud

Kinnisvaravalduse AS 2024. aasta majandusaasta müügituluks oli 16,2 miljonit eurot, millest 13,5 miljonit moodustab ICA kontserni sisene ja 2,7 miljonit ICA kontserni väline netokäive.

Pikaajalised rendilepingud tagavad stabiilse müügitulu. Ettevõtte äritegevus ei ole hooajaline ning tegevusega ei kaasne olulisi keskkonna- ega sotsiaalseid mõjusid.

Ettevõtte äritegevuse efektiivsuse hindamiseks kasutame aruandeaasta ärikasumi ja müügitulu suhet väljendatuna protsentides (käiberentaablus). Käiberentaablus aruandeaastal oli 31,6% (2023: 29,9%).

Ettevõtte kinnisvarainvesteeringute tootluse hindamiseks kasutame aruandeaasta ärikasumi ja kinnisvarainvesteeringute suhet väljendatuna protsentides (kinnisvarainvesteeringute tootlus). Kinnisvarainvesteeringute tootlus aruandeaastal oli 12,0% (2023: 11,1%).

Ettevõtte maksevõime hindamiseks kasutame käibevara ja lühiajaliste kohustiste suhet väljendatuna protsentides (lühiajaliste kohustiste kattekordaja). Lühiajaliste kohustiste kattekordaja oli aruandekuupäeva seisuga 0,44 (31.12.2023: 0,77).

Ettevõtte tegevusega kaasnevate finantsriskide juhtimine on ettevõtte juhtkonna pädevuses. Ettevõte hindab regulaarselt oma potentsiaalseid tururiske ja peab neid lühiajalises perspektiivis ebaoluliseks. Juhtkonna hinnangul ei ole ettevõttel likviidsusprobleemi. Likviidsuse ehk ettevõtte tegevusest tulenevate kohustuste täitmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu tagamiseks on loodud emaettevõtte ICA Gruppen AB poolt grupi ettevõtetele ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontsernikonto rahalisi vahendeid kokku lepitud limiitide piires. Valuutarisk on valuutakursi muutustest tingitud kõikumine finantsinstrumentide õiglases väärtuses või rahavoogudes.

Aruandeperioodi lõpu seisuga ei olnud ettevõttel euroga mitteseotud valuutades fikseeritud finantsvarasid ja –kohustusi. Intressiriskina käsitletakse sellist riski, kus intressimäära tõustes võib kohustustelt tasutavate intressikulude suurenemine märkimisväärselt mõjutada ettevõtte tegevuse tulemuslikkust. Ettevõtte intressirisk tuleneb peamiselt pikaajalistest EURIBORiga seotud ujuva intressimääraga laenukohustustest.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli ettevõttel pikaajaline laen summas 17 miljonit eurot.