Juba 2794 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 25 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 5,0 punktiga aga kommenteeritud ei ole.

Tegevusaruanne 2023

Aktsiaselts Põlluvara, mis asutati 2001. aastal, on põllumajandussektori oluline tegija, keskendudes põllumaade haldamisele, väljarentimisele, põllumajandussaaduste tootmisele ja müügile. Ettevõtte eesmärk on edendada jätkusuutlikku põllumajandust ja kasutada Eesti põlluressursse tõhusalt. AS Põlluvara teenib tulu peamiselt maapiirkondades ja on otsustanud osa sellest kohapeal reinvesteerida, toetades laste suviseid töö- ja puhkelaagreid.

Aruandepäeva seisuga kuulus aktsiaseltsile 669 (2022: 668) kinnistut kogupindalaga 14 329 (2022: 13 706) ha, millest haritav maa moodustas 90% (2022: 90%). Ettevõtte poolt rendile antud maa pindala on 12 665 (2022: 12 154) ha.

21.11.2023 sõlmiti jagunemiskava, mille eesmärgiks on AS Põlluvara (jagunev ühing) jagunemine eraldumise teel selliselt, et jagunemine toimub uue ühingu Põllumaahalduse OÜ (omandav ühing) asutamise ja jaguneva ühingu poolt osa omavarast ja õigustest uuele ühingule üleandmise teel. Üleantavaks varaks on neli kinnistut pindalaga 111 hektarit. Omandiõigus nimetatud varale läks üle omandavale ühingule 21.03.2024 jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile.

Üldised majandustulemused

Ettevõtte aruandeaasta müügitulu oli 3 311 (2022: 3 515) tuhat eurot, millest 79% (2022: 61%) moodustas renditulu, 17% (2022: 34%) kinnistute müük. Ettevõtte 2023. aasta ärikasum on 17 552 (2022: 15 183) tuhat eurot, puhaskasum 17 452 (2022: 15 283) tuhat eurot.

Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud

Põllumajandusaasta 2023 oli Eestis väljakutseid pakkuv periood, millele avaldasid mõju mitmed tegurid - ilmastikutingimused, turuolukord ja poliitilised muutused. Põllumajandustootjad pidid kohanema erinevate oludega, et säilitada oma tootmisvõimekus ja jätkusuutlikkus.

Üks oluline tegur oli ilmastik. Aasta algas üldiselt soodsate tingimustega, kuid suvi tõi kaasa põua ja ekstreemsete ilmastikutingimuste perioodi, mis mõjutasid saagikust ja põllumajandusettevõtete toimetulekut. Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel osutus sektori kogukäive aruandeaastal 72 miljoni euro võrra väiksemaks kui eelneval aastal.

2022. aasta lõpus soetasid põllumajandustootjad suures koguses tootmissisendeid ettevõtetesse. Ent 2023. aasta algus tõi kaasa suure hinnalanguse sellel turul. Näiteks väetiste tootmiseks kasutatava maagaasi hind langes kuni kolm korda.

Sisendite hinnalangusele järgnes põllumajandussaaduste hinnalangus. Piimakokkuostuhind langes 5,8%, keskmiselt 436 eurot tonni kohta.

Teraviljade, rapsi ja kaunviljade hinnalangused tonni kohta jäid suurde langusesse, ulatudes 40%-ni tonni kohta.

Euroopa Liit soovib eelarveperioodil 2023–2027 anda liikmesriikidele senisest suurema õiguse otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada.

Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – põllumajandustootjatele seatakse selles valdkonnas kõrged eesmärgid. 2023. aastal vähenesid otsetoetused keskmiselt üle 30%, olenevalt tootjast ja ettevõtte suurusest. See asjaolu avaldas täiendavat mõju meie partnerite finantsvõimekusele, seda lisaks juba keerulisele ilmastikule, kõrgetele sisendhindadele ja tööjõukulude kasvule.

Põllumaahinnad olid 2023. aasta alguses veel tõusutrendis - viljaka, hästi ligipääsetava ja suures massiivis paikneva põllumaa hektarihind jätkas tõusu. Aasta keskpaik tõi kaasa stagnatsiooni, kuna ostjate võimekus investeerida põllumaa omandamisse vähenes. Lisaks tõstis Euroopa Keskpank intressimäärasid, mis viis laenuraha kallinemiseni ja põhjustas kinnisvaraärimeeste lahkumise turult.

Samal ajal on säilinud põllumeeste huvi hea põllumaa omandamise vastu. Pangad peavad põllumaad usaldusväärseks tagatiseks ning kui ettevõttel on kindel ja stabiilne rahavoog, siis on nad jätkuvalt valmis ostu rahastama. On toimunud teatav hinnakasvu aeglustumine ja kohati nõustutakse tehingut tegema madalama hinnaga kui 2023. aasta alguses. Siiski ületavad väärtusliku põllumaa hinnad enam pakkumistel endiselt 9 000 euro piiri hektari kohta.

Põllumajandusel on suur potensiaal kliimamuutuste mõju vähendamisel - vähendades emissioone ja sidudes süsinikku - on muld suurim "süsinikupank" peale ookeani. Oluline on süsiniku sidumine põllumuldadesse, selle abil mulla viljakuse ja liigilise mitmekesisuse säilitamine ning kasvatamine, mahetootmise edendamine. Tähtis on turvasmuldade intensiivse harimise lõpetamine.

AS Põlluvara võimaldab põllumeestele positiivse huumusbilansi ja mahetootmise korral madalamat renti. Koostöös eAgronomi põlluhaldusprogrammiga on plaan jõuda tulemuseni, mis võimaldab põllumehel/maaomanikul teadusliku kindlusega teada oma kasutuses olevatel põldudel seotava süsiniku kogust ning saada selle võimalikult müügilt lisatulu. Esimesed pangad Eestis on hakanud väljastama soodustingimustel krediite ettevõtetele, kelle huumusbilanss põldudel on positiivne ja süsiniku sidumine suurem kui emissioon.

Uue trendina on levimas nn taastav põllumajandus, kus oskusliku viljavahelduse, minimeeritud harimisvõtete ja vahekultuuride kasvatamisega püütakse säilitada mulla orgaanilise osa varu ning seda võimalusel isegi tõsta. Entusiastid on selle valdkonnaga aktiivselt tegelenud ning esimesi tulemusi on juba näha. Teadmine levib ja haarab üha rohkem põllumehi kaasa.

Intressimäärade muutumise risk

Laenulepingud on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3 või 6 kuu EURIBOR. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata.

Investeeringud

Aruandeperioodil tehti investeeringuid maa ostuks 5 854 tuhande euro ulatuses (2022: 3 506 tuh eurot).

Finanstsuhtarvud 2023 2022

Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajalised kohustised 0,75 10,97

Võlakordaja = pika- ja lühiajalised kohustised / koguvarad 0,11 0,09

Võõrkapitali ja omakapitali suhe = kohustised / omakapital 0,13 0,10