Juba 4603 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 26 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 3,1 punktiga ja kommenteeritud 34 korda.

Tegevusaruanne 2023

Aktsiaselts Rakvere Haigla alustas tegevust alates 2002. aasta 1. oktoobrist. Aktsiate ainuomanikuks on

Mittetulundusühing RAKVERE HAIGLA. Aktsiaseltsi nõukogu koosneb üldkoosoleku poolt valitud kuuest liikmest ja juhatus on üheliikmeline (juhatuse esimees).

2023.aasta lõpus vahetus üks nõukogu liige. Nõukogu uueks liikmeks ja esimeheks valiti dr Ralf

Allikvee.

Aktsiaselts Rakvere Haigla põhitegevuseks on meditsiiniteenuste osutamine üldhaiglana.

Olulised sündmused majandusaastal

Meie põhiliseks lepingupartneriks tervishoiuteenuste osutamisel on Tervisekassa, kelle lepinguga seotud rahastamine moodustas aruandeaastal 86,1 % haigla müügitulust (2022.a. 84,9%). Tervisekassa osakaalu kasv tuleneb eelkõige eraarstide ja eraisikute ning asutuste müügitulude vähenemisest võrreldes eelneva majandusaastaga. Eriti paistab silma teenuste müügi vähenemine perearstidele, kes on otsustanud oma teenuseid tellida mitte HVA haigla laborist vaid laboriteenuseid pakkuvatelt eraettevõtjatelt.

20. jaanuaril 2023. aastal allkirjastati Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti

Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu poolt uus kollektiivleping, milles sätestati meditsiinitöötajate uued miinimumtunnitasud ja tasud töötamise eest puhkepäevadel ja öötundidel.

Nimetatud palgakokkulepe seab meile täiendavad kohustused palgakulude katmiseks muude tulude arvelt, sest Tervisekassa hinnakiri ja sellest tulenev rahastus ei kata jätkuvalt palgakokkulepet täies ulatuses, sealhulgas on kaasajastamata hinnamudelid, valvetega seotud täiendavad tasud, lisapuhkuse kompenseerimised jms. Lisaks ei ole meil enam võimalik palgata eriarste arsti või eriarsti miinimumtasuga, milline on Tervisekassa hinnasisendi aluseks. Sama kehtib ka teiste tervishoiutöötajate kohta. Hetkel on eriarsti poolt nõutav põhitöötasu kuni kaks korda kõrgem kui on

Tervisekassa teenuste hinnamudelis fikseeritud. Hinnamudelites kirjeldatud koormuse näitajad arstidele ja õdedele ei ole vastavuses töötajate soovidega. Meie töötajate valmisolek neid norme täita on kuni kaks korda väiksem. Kindlasti on see ka põhjendatud, sest patsientide profiil on keeruline ja korraga on neil mitmed haigused ning seetõttu on raviprotsess töömahukas. Need asjaolud süvendavad eriarstide, õdede ja teiste tervishoiu valdkonna töötajate puudust.

2023. majandusaastal oleme pidanud tööjõupuuduse tõttu ajutiselt peatama põhiteenuste osutamise, niinimetatud „toimepidevuse katkestused“ ja seda lähtuvalt just kvalifitseeritud tööjõu puudusest. Meil ei ole piisavalt erakorralise meditsiini arste, anestesiolooge, kirurge ja günekolooge. Eraldi peame märkima ka õendustöötajate puudust, ilma kelleta on keeruline tagada teenuste järjepidevust. Järjest enam vajab tänapäevane meditsiin just erialase ettevalmistusega õdesid, keda saaks rakendada operatsiooni- , intensiivravi– ja erakorralise meditsiini osakondades ning ambulatoorses ravis ning diagnostikas. Eriarstide puudus tööjõuturul on toonud kaasa olukorra, kus tööjõu hind kujuneb lähtuvalt töövõtja soovist.

Meditsiinitehnika kiire areng eeldab töötajatelt erialast professionaalsust ja pidevat valmisolekut osaleda vastavatel koolitustel. Haigla on koolitustegevust aktiivselt toetanud ja seda näitab ka koolitus- ja lähetuskulude 20 % kasv võrreldes eelmise majandusaastaga. Koolituskulude suurendamine on meie