Muru rajamine

Ükskõik, kas plaanite muru rajada olemasolevale mullale, teisaldatud mullale, või siirdamise teel, alljärgnevalt toome teieni mõningaid näpunäiteid meie enda kogemuste pagasist, mida arvame olevat oluliseks järgida, et rajada muru õkonoomselt ja hoida kokku hilisemate võimalike kulutuste pealt.

• Aluspinnase ettevalmistus

Kui on soov rajada muru olemasolevale mullale, siis esimeseks sammuks aluspinnase ettevalmistamisel oleks vana taimiku hävitamine. Vana taimiku hävitamine toimub kas platsi läbikaevamise teel või siis herbitsiidiga (umbrohumürk) vana taimikut pritsides. Seejärel, kui umbrohumürk on mõjunud tuleks kogu pinnas läbi freesida ca 10-20 cm sügavuselt ning peale nädalast vahet teha uus freesimine ca 4-10 cm sügavuselt.

Kui muru rajatakase aga teisaldatavale mullale, tuleks kogu aluspinnaselt eemaldada kõik praht ja suuremad osakesed, mis hiljem kasvumulla paigaldamist segama võiksid hakata. Peale segavate osakeste eemaldamist, tuleks kogu aluspinnas planeerida ja tasandada.
 

• Planeerimine ja tasandamine

Planeerimise ja tasandamise käigus on oluline anda muruplatsi aluspinnasele juba vajalikud kalded vee suunamiseks.  Samuti tuleb arvestada, et aluspinnase sügavus oleks enamjaolt ühtlane tuleva muruplatsi kõrguse suhtes. Ehk siis, kui soovime lisada 15 cm kasvumulda, siis on oluline, et pinnase ettevalmistus oleks teostatud nii, et kogu platsi ulatuses lisades 15 cm mulda, saadakse kätte vajalik murupinna kõrgus arvestades näiteks sissesõidutee ja naaberkrundiga. On loomulik, et kogu aluspinnast cm täpsusega planeerida on raske, aga mida täpsemad ollakse aluse planeerimisel, seda ühtlasemalt ja õkonoomsemalt on võimalik laotada kasvumulda. Nii ei teki olukorda, kus lohkude täitmiseks läheb liialt palju mulda ja kühmude kohapeal jääb murule kasvupinnasest väheks.  Samuti tuleb jälgida, et peale kasvupinnase laiali laotamist ja tasandamist säiliks vihmavee ärajooksuks vajalik vähemalt  1% kalle.
 

• Rullimine

Rullimine on vajalik teostada kahes etapis. Esiteks teostatakse rullimine peale kasvupinnase laotamist ja planeerimist. Rullimine on vajalik pinnase tihendamiseks, et vältida hilisemaid suuremaid vajumisi. Samuti toob see esile maapinna ebatasasused, mida muidu ei märka. Siit nõuanne, et jätke alati mingi osa mulda varuks, et oleks hea peale rullimist parandustõid teha. Pinda rullitakse senikaua, kui on saavutatud vajalik murupinna tugevus. Kõige lihtsam on seda kontrollida astudes mullapinnale, kui jalg vajub ca 1 cm jagu, on vajalik pinnase tugevus saavutatud.
Mururulli raskus võiks olla 50-100 kg.
 

• Muruseemne külv

Muruseemne valikul tuleb lähtuda konkreetsest külvikohast ja samuti rajatava platsi eesmärgist.
Tuleks jälgida, kas rajatav muruplats on pidevas varjus, või pidevalt päiksepaiste käes. Samuti, kas tegemist on tavalise koduaiaga, või peaks murupind taluma pidevat ja väga tihedat tallamist.
Kui seemnesegu on vastavalt vajadusele valitud, siis tuleks enne külvi algust kindlasti seemned kotis läbi segada, et tagada külvil ühtlasem erinevate sortide segunemine.
Koduaias külvatakse muruseeme enamasti käsitsi, või siis käsikülvikuga. Külvinorm on märgitud pakendile. Soovitatav on teha ristikülvi, ehk siis kanda pool külvinormist pinnale pikisuunas ja teine pool ristisuunas. Peale muruseemne külvamist tuleb seemned mulda riisuda, optimaalseim sügavus 1 cm. Peale riisumist tuleks pind kergelt üle rullida, et tagada seemnete kontakt mullapinnaga, ühtlasi aitab see säilitada niiskust mullapinnas.
 

• Muru kastmine

Nii juurdumisfaasis kui esimesel aastal on muru  äärmiselt kuivaõrn – juba juurdunud muru läbikuivamine hävitab rajatud muru täiesti. Selle vältimiseks tuleb esimese pooleteise kuu jooksul rajatud murupinda  pidevalt kastma. Kastmisel tuleks lähtuda põhimõttest, et pigem harvem ja rohkem kui vähehaaval ja pidevalt. Sagedane väikestes kogustes kastmine põhjustab juurekasvu intensiivistumist just pinnalähedasemas mullakihis ning sügavamad juured jäävad väljaarenemata. See aga muudab pikemas perspektiivis murupinna kuivakartlikumaks. Korralikuks kastmiseks suvisel põuaperioodil on vajalik murupinna läbileotamine minimaalselt 8cm sügavuselt esimesel aastal vähemalt 2 korda nädalas. Vihmasematel perioodidel tuleb jälgida mullapinna niiskust ning mitte lasta sel läbi kuivada. Kasta tuleb õhtusel ajal, kui päike enam vett väga suurel määral ära ei aurusta.
 

• Muru niitmine

NB esimesed 5 nädalat ei tohi värskelt rajatud murupinnal midagi teha, tundugu see nii inetu kui tahes (umbrohi , ebaühtlaselt tärganud muru, peale vihma välja tulnud lohud ja kivikesed). Asi on selles, et noor muru on juurdumisfaasis väga tallamisõrn. Kui esialgu tundub tärkamisfaasis, et muru on ebaühtlase tiheduse ja kõrgusega siis on see loomulik, kuna erinevad seemned tärkavad erineva ajaga.
Muru tuleb niita kuiva ilmaga. Esimesed niitmised tuleb teostada, kui muru on vähemalt 9-10cm kõrgune. Esimesed 2-3 korda ei tohiks muru niitekõrgus olla madalam kui 6-7 cm, järgnevalt võib muru niita juba madalamalt. Meeles peab siiski pidama seda, et muru alla 4-5 cm niita ei tohiks – see muudab murupinna põuatundlikuks. Samuti tuleb meeles pidada, et korraga võib eemaldada kuni 1/3 murutaime kõrgusest. Seega – mida kõrgem on muru, seda kõrgemalt tuleb teda niita. Vastasel juhul põhjustab järsk niitmine murutaime juurekasvu peatumise.


ROHKEM NÕUANDEID LEIAD SIIT!