Kuidas hoida nägemist, et see püsiks kaua hea? Lihtsad reeglid.
Palju tööd arvuti taga, pidevalt muutuvad värvid, värvide üleküllastatus, fotode ja videote töötlemine, pimedas autoga sõitmine, lugemine hämaralt valgustatud toas, pikad perioodid päikesepaistel – see kõik võib olla väsitav. Silmad, mis töötavad tunde järjest, tunnevad seda enim. Ei tohi unustada seda, et silmadele ei meeldi tolm ega õhukonditsioneerid. Ka stress, intensiivne päikesevalgus ja tasakaalustamata toidusedel võivad silmadele negatiivset mõju avaldada. Silmadele piisab vähesest, et tekiks kõrvetustunne, pisaravool või punetus või isegi nägemishäired.
Kuidas saame hoolitseda oma nägemise eest nii, et see püsiks võimalikult kaua hea? Kuidas leevendada silmade alalise töö koormust?
Kuidas hoida nägemist arvutiga töötades või telerit vaadates?
Arvutiga töötamisel rakendatavad reeglid kehtivad ka teleri vaatamisel. Esiteks tuleks tagada toas, kus arvuti taga töötame või teleri ees lõõgastume, piisav valgus. Kui ruum on hämar, moodustab eredalt valgustatud ekraan taustaga liiga suure kontrasti ja see väsitab nägemismeelt. Sellistes tingimustes on silmad fokusseeritud ekraanile, mis sunnib neid lakkamatult akommodeeruma ehk kohanema.
Unustada ei tohi ka seda, et monitor peab olema silmadest sobival kaugusel. Sobivaim kaugus on 50–70 cm.
Arvutis töötades tuleks silmad aeg-ajalt 5 sekundiks sulgeda. Sel viisil niisutame neid paremini. Samuti on hea kujundada harjumus iga 20 minuti tagant silmad ekraanilt tõsta ja vaadata pisut kaugemal (umbes 20 m kaugusel) olevaid objekte. See aitab leevendada akommodatsioonipinget. Kõigest 20 sekundit kaugemale vaatamist vähendab silmad pinget. Iga kahe tunni järel tuleks töö arvuti taga mõneks minutiks katkestada. Selliste pauside ajal võiks silmi korraks intensiivsemalt pilgutada ja anda neile puhkust rohelust vaadates.
Ilmselt ei ole me kuigi teadlikud veel ühest ohust, millega arvutiga töötamisel kokku puutume. Arvuti taga istudes on nägu ekraanist lähtuva positiivse elektrilaengu (ehk elektrostaatilise kiirguse) mõjuväljas, mistõttu nägu tõmbab tolmuosakesi külge sama tõhusalt kui ekraan. Selle tagajärjel hingame halvemini ja näeme halvemini. Lisaks võib tolm põhjustada allergiaid ja nahaärritust. Seda nähtust saame vähendada, paigaldades spetsiaalse ekraanifiltri, õhu ionisaatori ja/või parema ventilatsiooni.
Tasub teada ka seda, et kui teatud sinise valguse lainepikkused (nt sinakas-türkiis valgus) on tervisele kasulikud (see reguleerib meie bioloogilist kella), siis ülemäärane sinakas-lilla valgus on silmadele kahjulik. See on üks riskitegur, mis põhjustab vanusega seotud maakuli degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumist. Seda seetõttu, et selline valgus jõuab silma sügavamatesse struktuuridesse – reetina ehk võrkkesta keskossa maakulisse. Sinakas-lillat valgust kiirgavad kõik LED-ekraanid ja fluorestsentslambid.
Kommentaarid (0)